Köögikata maailm

Pisut õieilu

2012-01-28T12:21:00.002+02:00

Punane kuuking ei taha kuidagi oma õisi päris lahti ajada - liiga külm vist.

Valge seevastu õitseb juba mitmendat kuud. Aga temalgi on need viimased õied kaua ilusad püsinud, kui esimesed närtsisid juba mõne nädalaga ära.

Minu Kadaka-amarüllised on tänavu eriti tublid olnud, lausa 2 mugulakest ajas õievarre üles. Esimene õitses umbes aastavahetusel, teine siis nüüd. Aga ma ei tea, kas ma peaks neid laiali istutama või mitte? Praegu on samas potis mul 4-5 paarisentimeetrise läbimõõduga mugulakest + trobikond tillukesi tütarsibulakesi. Mingeid erilisi puhkeperioode ma pole neile andnud, ainult nii palju, kui kastmist unustan. :oD

Fotojaht: H

2012-01-28T11:36:00.001+02:00

Kui 44-ruutmeetrisele elamispinnale on vaja mahutada 5-6 inimest ja sooviks seal ka muud peale magamise teha, tuleb hankida kindlasti ka H-tähe kujulistest moodulitest atribuute:

Teine idee oli mul otsida vanadest muinasjuturaamatutest selliseid kenasid graveeritud algustähti. Mis te arvate, millise tähega algavad muinasjutud? Loomulikult Ü-ga. Aga lõpuks leidsin otsitava hoopis tänapäevasest laste ulmekast, Heiki Krips "Thule Päkapikk":

Väga tore ja põnev raamat, muide.

Aga vaata teiste H-sid ka.
Photohunt theme is H.

Kassi-TV-s uued saated.

2012-01-24T01:56:00.000+02:00

Kuigi mul on neid nö nädalavahetusi nüüd õige tihedalt (iga kahe-kolme päeva tagant), kaob siiski see aeg kuidagi nii märkamatult. Magad, koristad, teed süüa, pesed pesu, vaatad takkajärgi ära puudutud päevade seriaali (vaid Südameasja) ning vaevu jääb aega blogide lugemiseks ja muuks meelelahutuseks. Aga mõnus on ikkagi, et nii tihti nädalavahetusi saab. Ja kui Südameasi taas nende osadeni jõuab, mida ma juba varem näinud olen, jääb sealt ka natuke aega vabaks. ;o)

Täna istusin köögis õmblusmasina taga ja parandasin igasuguseid riideid (kuramus küll, et seda parandustööd nii palju pidevalt koguneb, uute asjade tegemiseni ei jõua kuidagi) ja muidugi vilksas pilk pidevalt ka kassi-telerisse. Vedasin lõpuks fotokagi kohale, aga raske on niimoodi vastu valgust neid vilkaid ja ujedaid tegelasi pildile saada. Igatahes oli täna mitu uut telestaari kohal - tutt-tihane, puukoristaja, urvalind ja põhja- või sootihane. Milka läks vahepeal nii hasarti, et kriipis juba klaasi.

Põhja- või sootihane: Vanarahvaski ei teinud neil vahet ja mõlema kohta olid kasutusel samad nimed - hall-, paju- või väiketihane.

Puukoristaja:

Pikka aega püüdsin teda lähemalt pildile saada, aga kavalpea käis siu-vilksti teises majaservas seemne järel ja lendas kaugemale põõsastesse tagasi. Lõpuks ikka õnnestus:

Rohevindid olid endiga kaasa toonud ka urvalinnu, aga keegi neist ei tihanud söögimajja tulla:

Tutt-tihane kippus ka kärmelt nurgataguses omi asju ajama, aga lõpuks ikka uhkeldas katusel oma tutiga ka:

Välk peegeldus vastikult klaasilt tagasi, aga ilma välguta olid enamus pilte vaid kasutult mustade siluettidega.

Fotojaht: Milline?

2012-01-21T23:19:00.000+02:00

Kaevusin pisut juba varem üleslaetud piltidesse, et neist sobivad seekordse fotojahi jaoks leida. Ei olnudki nii raske ülesanne, nagu ma algul arvasin.
Milline suurepärane vaade - ma jumaldan lendamist.

Et ka hiljem teada, milline lill kus kasvab, tasub tuule- ja varesekindlad sildid peenrasse panna. Tõsi, lapsed suudavad ka sellised rõõmsalt laiali loopida või niisama segi ajada. Enamasti ikka võõrad lapsed...

Milline tee valida, et võidukas olla?

Milline põõsas kuhu istutada? Üheksa korda mõõda, üks kord istuta.

Milline...(tross?...köis?...vant?)...millist purje liigutab?

Milline see minu lusikas nüüd oligi? Pildi kvaliteet laseb arvata, nagu oles lisaks mälule tookord ka muud funktsioonid pisut häiritud olnud. Ei tea, ei mäleta. :oP

Aga vaata, milliseid on veel ja veel.
I can't correctly translate photohunt theme this time. On first photo it is "what a" view, on others "which" or "what kind of", but it can also be "costs one million" in slang.

Enne kella

2012-01-20T05:52:00.000+02:00

Mul on üsna hea bioloogiline kell vist, sest tihtipeale ärkan natuke enne äratuse helisemist. Väga hea variant tegelikult, sest saan enne lärmama hakkamist kella kinni panna ja muu pere saab rahus edasi magada. Nii tänagi - kell oli 5.30 helisema pandud, mina ärkasin umbes 23ndal minutil. Tore - kohvivesi keema ja pessu. Kui lõpuks kohv juba valmis ja mina pooleldi riides, otsisin tükk aega kadunud näovett taga. Lõpuks viskasin juba pilgu kellale, et palju mul üldse enam otsimiseks aega on - ahh, hakkab alles viis saama, aega küll....oot, mismõttes VIIS???
See on nüüd vist kolmas kord, kus ma niimoodi tundidega mööda panen. Tervislikum oleks vist ikka kellahelin ära oodata.
Ilusat ja tegusat reedet kõigile!

Fotojaht: Puuris.

2012-01-13T15:44:00.001+02:00

Tegelikult on see asi ju üsna subjektiivne - kass arvab, et kõik need linnukesed on tema eest puuri pistetud, linnud jälle seevastu arvavad, et see kass on puuris ja teda karta pole vaja. Meie arvates on rohkem õigus muidugi linnukestel, aga kassil on põnevust terveks päevaks ilma külmas õues konutamiseta - tema on väga rahul.
Õhtuks oli tavaliste rasvatihaste ja 3-4 sinitihasega kamp, kus leidus ka 1 leevike, välja vahetunud suure hulga rohevintidega, kelle seltsis 4 leevikest ja 1 rasvatihane. Aga selleks ajaks oli juba absoluutselt liiga vähe valgust pildistamiseks. Kahju, sest nii ilus pidevalt muunduv rida ootas traadil oma järjekorda.

Aga vaata ka, kes teistel puuris on või mida nad puurinud on.

Photohunt theme is "locked in" or "s/he was drilling", homonyms in Estonian language.
It is rather subjective - birds think cat is in cage, but cat herself think all birds are locked in.

Minulgi algas aiandusaasta.

2012-01-10T22:54:00.002+02:00

Kõigepealt peab ruttu need talvepildid üles laadima, sest homme lubab juba taas lörtsi ja vihma ning tõenäoliselt ei usuks varsti enam keegi, et need tänavused pildid on.

Vaesed männid on viiimasel ajal vatti saanud - esmalt murdsid ja räsisid neid igasugused Freihelmid, Patrickud ja muud tormid, nüüd murduvad suured oksad lumelaviinide all.

Eile tegin oma esimese selleaastase seemneostu ka ära:

Talisibul ''Freddy'' Allium fistulosum L. - 1 tk.: 0.39 EUR
Salat ''Lollo Rossa'' Lactuca sativa L. - 1 tk.: 0.39 EUR
Rukola laialehine ''Rucola coltivata'' Eruca sativa - 1 tk.: 0.39 EUR
Redis ''Falco'' Raphanus sativus L. - 1 tk.: 0.39 EUR
Kaunis kipslill "Vaarikavärvine" Gypsophilla elegans - 1 tk.: 0.52 EUR
Karulill tillilaadne ''Golden Fish'' Ursinia anethoides - 1 tk.: 0.54 EUR
Kahevärvine kollinsia ''Tundmatu'' Collinsia heterophylla - 1 tk.: 0.54 EUR
Ibeeriselehine tukalill ''Nega'' Brachycome iberidifolia Benth. - 1 tk.: 0.46 EUR
Aed Raudürt "Moon River" Verbena speciosa - 1 tk.: 0.92 EUR
Bergeri tähtlill ''Blue Daisy'' Felicia heterophylla - 1 tk.: 0.78 EUR

Kui millalgi mahti saan, genereerin kõigile ka lingid taha, aga täna enam ei jõua. See nimekiri on otse Seemnemaailma tellimislehelt kopeeritud ja seni parandasin ainult paar silmatorkavamat viga, aga neid on seal kindlalt rohkemgi. Aga nende kiituseks võib öelda, et neil on taimekirjelduste juurde vahvaid salmikesi tekkinud, päris heaks tegi tuju seda lehekülge lapata.
Seoses maitserohelise seemnetega pean ikka ühe (uue)aasta lubaduse ka välja käima - ma lihtsalt PEAN välja nuputama mingi viljakama köögiviljapeenra, on see siis kast- või muuudmoodi kõrg-peenralaadne asjandus. Õnneks natuke on veel aega heietada. Aga niimoodi pole seda asja mõtet edasi ajada - kidural männijuurtepealsel maal ei kasva redisedki korralikult.
Täna tegelesin juba istutamisega ka. Ma tean küll, et toataimi on veel vara ümber istutada, aga tõlvlehik oli liiga täbaras seisus. Kartsin, et juured mädanevad või on mingid söödikud kallal, et lehed järjest pruunistuvad, aga tundus, et viga ikka meie toaõhus hoopis. No igatahes sai taim omale uue mulla ja vast ikka hakkab taas kosuma.
Ka kolm noort taimehakatist said pisikestesse pottidesse istutatud. Nimelt kukeharjapojukesed, mis ma leidsin detsembris kõdunema hakkavaid varsi maha lõigates lehekaenaldest. Ma pole 100% kindel, kas ta just Herbstfreude on, sest see on mul omal kunagi kingitud lõikelilledest kasvanud, aga natuke sedamoodi on ta küll. Keegi vist kurtis, et tal see puudu on - no mul on nüüd 3 titekest vabad ja vallalised. Küllap suveks sirguvad kenadeks piigadeks ka juba.

Fotojaht: Mosaiik.

2012-01-07T07:42:00.002+02:00

Tänahommikune mosaiik minu akna taga.
Triibumosaiik...

...ja makro ning välguga lisandusid ka täpid.

Ilus-ilus on õues. Mis sest, et sõitma peab!

Aga mosaiigimaailm on veel palju kirjum.
Photohunt theme is mosaic.

Pisut vana lõpust ja uue algusest.

2012-01-06T01:39:00.000+02:00

Enne uut aastat olin veel üsna lootusetu töökoha suhtes. Otsustasime siis vähemasti vabadust ära kasutada ja lastega mitu päeva ema juures veeta. Igaks juhuks pakkisin esinduslikumad riided ka kaasa, ehkki arvata oli, et sel pühadevahelisel napil nädalal vaevalt keegi viitsib mingite töövestlustega tegeleda.
Tore ja mõnus oli ema juures - käisime ujumas ja mängisime lauamänge, vahele kokkasime-kraamisime ikka ka natuke. Aga siis tuli nagu välk selgest taevast telefonikõne sealt, kust ma enam sugugi oodata ei osanud - olin nädalapäevad varem saanud sealt finaalpositsioonilt äraütleva vastuse. Aga nüüd olin ikkagi juba 2. jaanuarist tööle oodatud. No see ootamatu uudis loksutas ikka päris läbi. Aga õnneks oli natuke aega ennast koguda. Ja tunda, et uus aasta algab ikka ilusasti küll. Kuigi muidugi saab see algus üsna raske olema, sest, nagu mulle ikka kombeks on olnud, hüppasin ma taas täiesti tundmatus kohas pea ees vette.
Lähemalt ma sellest veel rääkida ei tahaks, enne peaks ikka kindel olema, et ma tõepoolest ka selle tööga hakkama saan, aga algus tundub üsna normaalne olevat. Niipalju ütlen küll, et amet on aia- ja saiandusest ikka väga kaugel, aga see oligi mu soov - et hobidega oleks jaksu ikka mõnuga tegeleda.
Aga jah, kogu see pühadeaeg pärast telefonikõnet olin ma üsna peata kana. Isegi fotokat ei suutnud kätte võtta, kõik need pildid siin on hoopis laste klõpsitud.
Moosiga kaetud lumi:

Kummituslik portselan-nukk:

Suurte plikade meisterdatud ufo-lumememm:

Seda ka, et nüüdsest olen ma saadaval ühel nädalal ainult kolmapäev-neljapäev ja järgmisel kõik muud päevad peale kolmapäeva-neljapäeva. Ja vahel ei jaksagi muud, kui ainult blogisid lugeda. Aga kui kõik tööl juba selgemaks saab, leian kindlasti ka muu jaoks rohkem aega.

Fotojaht: Numbrid sõnadega

2012-01-01T22:25:00.001+02:00

Head uut aastat kõigile aia-, saia-, käsitöö- ja fotojahi(blogi)huvilistele!

Uue aasta esimesel õhtupoolikul koju naastes leidsin postkastist kuhja ajakirju. Otsisingi siis neist lahendust seekordsele fotojahi teemale.

Ja kuigi võiks arvata, et tehnikaajakirjast eriti sõnadega kirjutatud numbreid ei leia, osutus võitjaks justnimelt Digi. Ilmselt on põhjus selles, et tehnikavidinate nimed sisaldavad juba iseenesest nii palju numbreid, et muud numbrid on parema loetavuse huvides õigem sõnadega kirjutada.

Aga sõnadega võib kirjutada ka teisi numbreid.
Happy New Year!
Photo-hunt theme is numbers by words. My choice is taken from today's journals.

Päkapikutamisi.

2011-12-27T23:13:00.000+02:00

Suure laari pohladega kõrvitsasalatit purgistasin samuti kingitusteks. Igasuguseid komme ja maiuseid tegin ka. Parimateks osutusid šokolaadiga kaetud martsipanikuulid, millel jõhvikast südamik. Aga agariga marmelaadikommide tegemine ei õnnestunud - mass lihtsalt ei tardunud rohkem, kui tavaline poemoos. Pisut vängevõitu sai ka ja siis leidis see segu omale koha hoopis jõuluõhtuses koogis - küpsisemadratsil ja toorjuustuteki all. Sinna sobis see brändilisandiga vaarika-mustsõstramoos see-eest kui rusikas silmaauku.

Fotojaht: Öine

2011-12-25T20:18:00.005+02:00

Meie jõuluöine koolimaja.
Fotojahi ööpildid leiad siit.
Photo-hunt theme is nightly. Our school on Christmas night.

Häid pühi!

2011-12-24T04:48:00.000+02:00

Oi, jõulude aeg on eriti õdus,

kui kuusk särab toas ja pere on kodus!

Kui kodu on headust ja häid lõhnu täis

ja õhtul ehk jõulutaat tuleb - eks näis!

Häid pühi Aalujatele, sugulastele, sõpradele ja kõigile mu blogi külalistele!

Merry Christmas To All!

Aiatöödest

2011-12-17T09:30:00.001+02:00

Üle pika aja tegin viimasel nädalal ka pisut aiatöid.Tõesti õige pisut. Korjasin ja lõikasin ära mõned surnud taimepealsed ja paar valge põõsasmarana alumist oksa lõikasin juppideks ja torkasin otsapidi mulda. Eks siis näeb.
Sibullilledega on üldiselt nadid lood, eriti iiristega. Hollandlased on ammu üleval ja aina sirguvad ning Katharina Hodgkinitel paistsid ka juba suured ninanupsud peenrast välja. No ja siis need eelmise talve ajatatud hüatsindid. Algul mõtlesin, et ega neist elulooma saa, kui nad juba õitsema sättisid. Aga siis taipasin ja kaevasin nad välja ning toppisin potti - kui nad tahavad jõulurütmis kasvada, las siis kasvavad pealegi. Pilt sai viletsas valguses tehtud ja potil pole siin veel kaunistuseks kiutuuste ka ümber. Aga uue pildi teen millalgi hiljem, kui rohkem õisi juba avanenud on.

Nüüd aga hakkame Toila poole vurama. Mmm, saab esimest korda peale vigastust taas tantsima ning lisaks veel mõnusalt sulistada ka. :o)
Ilusat nädalavahetust kõigile!

Fotojaht: suhtlus

2011-12-17T01:18:00.000+02:00

Allolev seeria on 1 aasta ja 5 kuu vanuse vahva väikemehe suhtlemisest teiste lastega. Põnev siinjuures oli see, et 9-aastane suutis temaga täiesti sisukalt suhelda, ehkki väikemees veel mingit sõnavara ei kasutanud. Aga kui 9-ne läks vahepeal palli tooma, siis 11-nene suutis vaid väikemehe üminaid korrata, aga mitte enam omaltpoolt midagi lisada. Kahju, et see väikelaste fantaasia meil suureks saades kaduma läheb ja suhelda suudame vaid verbaalselt...kui sedagi.

Vaata, mis keeltes teised suhtlevad.
Photohunt theme is communication. Here is 17 months old boy communicating with other kids.

Palju õnne, kallis Muhedik!

2011-12-13T14:52:00.000+02:00

Väike vihje muru hooldamiseks ka:

Seemnesöödikud (leivaküpsetamisest ka).

2011-12-12T14:08:00.000+02:00

Alustaks vast minu seemnetega rukkileivast. Olles pika hoovõtu peale esimese leiavateo ära teinud, leidsin, et see on tegelikult väga lihtne tegemine. Ainuke keeruline töö oligi, nagu Thelagi mainis, ahju temperatuuridega mängimine. Aga inimene on ju ikka väga laisk. Mina vähemasti. ;o) Nii mõtlesin ja mõtlesin ning jõudsin tagurpidi mööda seda protsessi tagasi vanaaegse leivaahju juurde. Seda mul muidugi pole. Pole ka uhket tulikivi-ahju, mil üleval leivaküpsetamise kamber. Aga tavaline tuharesti ja klaasuksega tellisahi on ju küll. Olen seal teinud küllalt ülimaitsvaid seapraade ja kruubiputrugi korra proovinud. Miks siis mitte ka leivaga proovida? Esimene tegu väga hästi ei õnnestunud - koorik tõmbus natuke mustaks ja põhi jäi natuke liiga nätskeks. Seega muutsin 2 tegurit - lükkasin vormid ahju 20-30 minutit pärast ahju köetud saamist (mitte koheselt) ja lükkasin nad otse ahju põrandale (mitte grillresti peale). Ja tulemus oli super! Vaid 2 korda võtsin vormid korraks ahjust ja pintseldasin veega üle. Ei mingit muret, temperatuur vähenes iseenesest. Ja lisaks korralik elektri kokkuhoid ka veel.

Kuna mul on ainult 1 keeksivorm, tegin häda sunnil poolest taignast põrandaleiva (lisasin sellele poolele rohkem rukkijahu, et päts ikka koos püsiks). Selgus aga, et meil on mõlema variandi eelistajaid, seega teengi nüüd mõlemaid.

Kolmapäeval tegin Solarise toidupoes aega parajaks enne Gruusia balletietendust ja seal olid degusteerimises mingid käsitööleivad - no selline saepuru...Minul on taigen üsna vedel, mingit sõtkumist ei tule kõne allagi, taigen valmib vaid puulusikaga segades, vormileib vajub ise siledaks ja ka tihkema põrandaleiva taigna tõstan spaatliga küpsetuspaberile ja silun ainult pealt märja käega. Aga tulemuseks on mõnusalt mahlane leib, mis pole ka nädala pärast veel liiga kõva.
Räägin siin, nagu mingi spetsialist, ise olen vaid 4-5 korda leiba teinud. :oD

Aga nüüd siis neist teistest terasöödikutest, kes meie Kiisulgi rahulikult tukkuda ei lase.

Rasvatihane. Parus major.

Sinitihane. Parus caeruleus.

Fotojaht: Hobi

2011-12-11T13:48:00.001+02:00

Mul on tõesti palju hobisid, ei hakka teid selle kõigega tüütama. Keda huvitab, leiab üht-teist minu blogi parempoolsetest menüüdest ka (näiteks teemad toit, kunst, käsitöö, aiatööd, fotojaht jne).
Alltoodud jpg-fail polegi tegelikult foto, vaid word'i dokument, mis on salvestatud fotofailiks. Sellel on aga seotud kaks minu hobi - kuulutuste tegemine ja tantsimine.
Teen tegelikult palju kuulutusi vanamoodsalt käsitsi paberile, aga vahel on vaja elektroonilisi teid pidi info laiali saata ja äärmuslikel juhtudel, nagu seekord, pole suurt käsitsimaalitud plakatid üldse võimalik sihtkohta saata. Siis nikerdangi kuulutused wordis valmis (vahel pildistan ka käsitsimaalitud plakatit). Aga wordi ei saa näiteks FB-sse või meie seltsi kodulehele hästi vaadatavana üles laadida. Ja minu wordi versioon on nii vana, et pdf-iks seal tehtut salvestada ei saa, abikaasa jällegi kasutab ainult openofficet. Siis saadan faili tütrele, tema teeb pdf-i ja saadab mulle tagasi, sellest saab juba jpg teha. Selline seiklemine neil failidel siis enne soovitava tulemuse saavutamist.
Kindlasti tuleb mulle nüüd hulgaliselt kommentaare, et mida kõike peaks kasutama või kuidas tegema, mis on muidugi väga teretulnud, sest mulle meeldib uusi asju õppida. Aga selline tegutsemisviis näitab ka seda, et see on tõepoolest minu hobi, mitte professionaalne tegevus.

Aga - kel vähegi võimalik, sättige end siis järgmisel laupäeval Toilasse sulistama ja õhtul restorani Mio Mare. Professionaalsel tasemel kabareed ei tule, aga nalja saab nabani. ;o)

Siit leiad, milliste hobidega teised fotojahtijad tegelevad.

Photohunt theme is hobbies. On this jpg-file (not photo really) you can see 2 of my several hobbies - making posters and dancing.

Thelale!

2011-12-07T01:23:00.001+02:00

Palju, palju õnne ja tervist, kallis Thela!

(kuna Sinu sünnipäev jääb minu vanemate sünnipäevade vahele, siis sobib siia vast kenasti nende võimsa kuukinga oksake, möödunud nädalavahetusel pildistatud)

Fotojaht: salapärane, müstiline, ulmeline.

2011-12-02T15:58:00.001+02:00

2 nädala taguse fotojahi jaoks jalutamas käies leidsin piisavalt müstilise maalritöö ka tänasesse teemasse:

Et salapärasse pisut selgust tuua, ka pisut teise nurga alt tehtud pilt:

Aga vaata, mida salapärast ja müstilist teised leidnud on.
Photohunt theme is mysterious.

Fotojaht: Jalad

2011-11-27T11:22:00.001+02:00

Kui ma pikemalt ja intensiivsemalt ringi liikuda plaanin, varustan oma jala(d) sellise kavala atribuutikaga, nagu üleval näha. Kui algul oli sellega mugavam, kui ilma, siis nüüd kipub juba vastupidi olema, seega on paranemine märgatav. Aga siiski tuleb veel ettevaatlik olla.
Aga selle kodus vedelemisega tulevad parasjagu tobedad kombed külge. Näiteks sõitsin ükspäev koos sõbranna 1. klassi tütrega bussis koju ja õpetasin talle, kuidas saab beebi jalajäljed udusele bussiaknale. Häbi mulle, onju! Pilt on moblaga tehtud ja ei kannata tegelikult mingit kriitikat, aga on teemasse vähemalt.

Teiste jalad ka.
Photohunt theme is legs. First photo is taken when I prepared for longer walk. Another about teaching my friend's little daughter to make baby footsteps on foggy bus window. Last photo is taken by mobile phone.

Nii sombune.

2011-11-25T10:02:00.001+02:00

Olin nüüd lausa 4 päeva ja 3 ööd kodust ära. Kursused Kehtnas kestsid küll 2 päeva (T,K), aga et nii esmaspäeval kui neljapäeval oli Tallinnas kuhjaga asjaajamisi (töötu kiire elu!), siis veetsingi parem 3 ööd Raplas tädi juures.
Kui lahkusin, tundus tõeline talv saabuvat - varahommikul üle Loo lageda välja arsti juurde marssides omandasid isegi sukkadesse ja pikkadesse pükstesse peidetud kintsud tumepunase nahavärvuse ja nina sallist välja pista ei saanud. Päevapeale läks asi muidugi leebemaks, aga külm püsis ja isegi mõningaid lumekribalaid heljus alla. Kuid juba teisipäevaks oli taas "soe" ja terve päeva hõljus ringi vatjas udu. Eilseks aga oli sellest udust saanud üks lõputu vihm, nii et koju jõudes võisin jopest lausa vett välja väänata. Brrr. Ja muidugi polnud kodus keegi taibanud mu meeletuid pesunööritäisi esmaspäeva õhtuks ära korjata ja nüüd nad seal siis ujuvad...aga mul oleks vaja ju juurde pesta.
Homme tuleb üks kiire päev - õhtul on see pidu, milleks on vaja mitmetpidi valmistuda, aga hommikul peame hoopis bussiga linna sõitma. Samas, kui kõik soovitult hästi läheb, saame linnast tagasi tulla juba OMA autoga. Hoidke siis meile pöialt.:o)
Sellest nutusest ilmast pilti teha ei taha, panen siia siis parem oma Raplasse kaasa tehtud lõikelauad - soolaleivaks sõbrannale ja sünnipäevaks tädile. Iseküpsetatud leivad olid muidugi ka seal peal. ;o) Viimasel hetkel tuli meelde, et nuge kinkida ei tohi ja, kuna nende komplektide konkreetsed isendid sellised lihtsad ja labased ka olid, korjasin nad päris ära - igaühel on niikuinii oma lemmik leivanuga kodus olemas.

Järgmisel nädalal tuleb taas teisipäev-kolmapäev Raplamail veeta, aga seekord lähen teise sõbranna, oma esimese klassi pinginaabri juurde. Nii tore on, et saab mitu mõnusat asja kokku liita - väga hea koolituse ja kaugete sõprade-sugulaste külastused. Koolitus on tõesti hea ja oi-kui-vajalik mulle hetkel. Loodetavasti saan selle abil ka tõeliselt hea sekretärikoha tulevikus.

Fotojaht: 20.11.2011

2011-11-20T21:13:00.001+02:00

Et mitte valelik olla, tunnistan üles, et tegin selle pildi juba 5 päeva tagasi, sest karta oli, et nädalavahetusel mul selleks jalutuskäiguks mahti pole. Ja ilm polnud ka täna nii päikeseline, ehkki mitte päris sombune ka. Aga teisipäevasel jalutuskäigul sain veel palju vahvaid fotosid, neid võib näha selles postituses.

Teised numbrimängud kaamerasilma ees on nähtavad siin.

Photohunt theme is connected to todays playful date: 20.11.2011. To be true I took my photo 5 days ago, wasn't sure if I manage go to beach today.

Minu päris esimene...

2011-11-19T22:00:00.001+02:00

...tõeline rukkileib.

Juhindusin sellest retseptist ja väga hea sai, isegi ainult keefirist ja leivast tehtud juuretisega. Loodetavasti on siis järgmised veelgi paremad, kui juuretis juba oma väe sisse võtab.

My very first real black (rye) bread. Mmm, that was really good!

Roosad lillekesed.

2011-11-19T00:25:00.001+02:00

Olid ühed kenad valged sõrmikud teatava erksinise tikandiga...
Aga neid lillekesi tehes selgus kurb tõde, et saan nii peent heegeldamist teha vaid tugeva valgusega ja...prillidega, mida mul veel pole. Abikaasa sai hiljuti ja need on peaaegu, aga mitte päris see, mis vaja oleks. Pealegi on temal endal neid vaja, ma ei saa neid lihtsalt ärandada ju. Ohjah, staarost ne raadost.

Lõunamaareis mõne tunniga.

2011-11-17T13:38:00.001+02:00

Käisin täna lõunamaareisil ja järgmisel laupäeval kutsun teid ka kaasa!
Seekordse veebiversiooni kuulutsest tegi Terje:

Minu teha oli üks eriti suur plakat meie poe seinale. See palmide ja päikese sirgeldamine andis tõepoolest sellise mõnusa laengu, nagu oleks ise reisil ära käinud. Usun, et pidu ise annab ka. Aga tulge ja proovige omal nahal!

Jalutuskäik Lännekasse.

2011-11-15T23:18:00.001+02:00

Täna otsustasin vahelduseks hoopis majatagusesse randa minna.Ega see teab mis kerge ettevõtmine polegi. Sealne rand on kaugemal, kui sadama pool ja lisaks selgus, et viimased otseteed olid ka täis ehitatud. Nii ragistasin lõpuks läbi võsa ja pidin ka ühelt veel piirdeaeda mitte omavalt krundilt läbi lipsama. Tagasitee oli aga seega veelgi pikem. Õnneks sai rannas palkidest tehtud pingil jalgu puhata. Aga nüüd ma ruttasin juba sündmustest ette. Nimelt sattusin võsas ragistades sellisele vaatepildile.

Üldiselt võin üsna kindlalt väita, et seda hunnikut, kus kaugemalt silmitsedes tundus ka täiesti töökorras lumelabidaid ja muud kasutamiskõlbulikku olevat, ei saanud sinna aia taha lepikusse sokutada mitte keegi muu, kui selle sama uhke majaga krundi omanikud. No ja kui olekski mingi eelmine omanik vms...mina küll ei tahaks kohe oma hoolitsetud aia taga metsas sellist lasumit vaadata.
Aga õnneks avanes randa jõudes märksa kenamaid vaatepilte.

Meri oli ka hoolega uhkeid mustreid maalinud

Seda võib aga lausa meisterlikuks kunstiteoseks nimetada.

Lähemalt ja õigetpidi keeratult ka:

Ilmselt oli seesama lepik merele modelliks...

Isegi lõikeheinakõrreke on kunsti teha proovinud, ise veel maa külge aheldatud.

Veetase oli lausa meetrijagu madalamal, kui tavaliselt.

Aga tagasiteel sattusin hoopis seenenäitusele.

Otse Itaaliast

2011-11-15T23:06:00.001+02:00

Pesupäev Milkaga

2011-11-15T22:58:00.001+02:00

Kui meie abiturient nädalavahetuseks koju tuleb, on ikka ja alati kiiresti suuremad laarid pesusid vaja ära pesta. Haarasime siis Milkaga kahekesi härjal sarvist.

Esmalt kütsime ahju kuumaks, et nõoka pesud ikka piisavalt kiiresti ära kuivaks

ja siis läksime triikima.

Tehtud!

Pohlakook.

2011-11-13T10:41:00.001+02:00

Selle koogi ma avastasin reedel, kui kooli isadepäevapeole küpsetama pidin. Kringlid olid valmis, aga tahtsin veel mingit kooki ka teha. Mõtlesin pohladele ja siis kasutasin oma lemmikut, nami-nami otsingut. Leidsin selle retsepti, kust tegelikult kasutasin ainult põhja (no ja muidugi pohli). Aga tahtsin kindlasti kasutada ka valget šokolaadi ja külmikus oli vahukoor, mis tõstis juba hädakisa. Kuna sööta oli vaja ~40 inimest, tegin plaadikoogi ja põhja 2-kordse kogusega. Ausalt öelda ma enam ei mäletagi, mida täpselt ma sinna täidisesse surasin, ilmselt vahukoorele lisaks ka muna, natuke suhkrut ja vaniljesuhkrut, aga et poolikut valget šokolaadi tundus vähevõitu olevat, lisasin ka pooliku tumeda šokolaadi. Kook jäi plaadil tervelt pildistamata ja peol ma seda ka ei teinud, sest selgus, et olin natuke selle asjaga ikka puusse pannud - rootsi lauaga peole oli see kook natuke liiga pehme ja lahtilõigatud ning vaagnale ladustatud tükid olid kõike muud kui ilusad. Näpu vahelt süüa oli ka üsna raske. Aga miline jumalik maitse!!!
Kuna mul pool peret kohe kuidagi pohlakooke ei taha, tegin eile hoopis sidrunikooki, seda oktoobrikuist rammusat. See on meie nõoka lemmikkook ja enamuse ülejääkidest võtab ta täna kooli kaasa. Aga täna tuleb isale külla ka meie vanim tütar ja nii sain hea vabanduse taas kord seda pohlakooki proovida. Täna oli mul täidise jaoks hoopis muid aineid võtta, aga ohtralt pohli ja šokolaadid on selles täidises kindlad nagu raudnael.

Tänane kook sai selline:

Põhi:
150 g pehmet toasooja võid / roomwarm soft butter
1.3 dl suhkrut / sugar
1 muna / egg
1.5 dl nisujahu / wheat flour
1 dl täistera(spelta)nisujahu/ wholegrain spelta flour
0.5 dl rukkijahu / rye flour
0.5 tl söögisoodat / 0,5 teasp baking soda
0.5 dl piima/ milk

Kate:
50g valget šokolaadi/ white chocolate
50g tumedat šokolaadi/ dark chocolate
200g toorjuustu/ cream cheese
2 muna/ eggs
1dl (kohvi)koort/ (10%)cream
(1 spl maisitärklist/ 1tblsp corn starch)
1dl suhkrut/ sugar
2 tl vanillisuhkrut/ 2 teasp vanilla sugar
~0,5 l külmutatud pohli/ cowberries

Valmistamine:
Vahusta toasoe või ja suhkur heledaks. Lisa edasi vahustades muna.
Sega kuivained omavahel, lisa kahes jaoks koos piimaga munavahu hulka.
Sega tainas ühtlaseks ning suru võitatud pirukavormi põhjale ning külgedele.
Puista pooled pohladest vormi.
Purusta esmalt kombainis šokolaadid, siis lisa toorjuust, muna, suhkrud ja sega veel, viimasena lisa koor. Vala see vedel segu ettevaatlikult vormi.
Puista peale ülejäänud pohlad.
Küpseta 200-kraadises ahjus 30-40 minutit, kuni taigen on küpsenud ja täidis hüübinud. Lõpupoole võid ahju temperatuuri natuke maha keerata.Tegelikult selgus küpsetamise käigus, et kohvikoort kasutades oleks ilmselt mõistlik olnud ka 1 spl maisitärklist lisada, sest täidis ei tahtnud kuidagi hüübida.

Fotojaht: Võrgus

2011-11-12T19:17:00.001+02:00

...

Ütleb: "Sina merest kehva kala tood.
Rohkem kasu toovad minu kirjakud,
kui su lahjad tursad, lestad-kõversuud."
Oota, oota! Tulgu kagutuuled vaid,
näha toon sul iludusi-angerjaid!
...

Jah, kalamehe võrgust võib leida keda iganes ja ega tegelikult kindlalt panni tulele panna ei või, kui mees võrgule läheb. Mida aeg edasi, seda vähemaks seda kala jääb, juba ammu enam ei suuda me ainult kalapüügist elatuda.
Aga ülaltoodud laul kehtib siiski ainult lääneranniku kohta - siin põhjas viib kagutuul viimasegi kala rannast ära.
Vaata ka, mida või keda teised oma võrku püüdnud on.
Photohunt theme is "in the net".

Mart tõi külma.

2011-11-10T12:00:00.000+02:00

Nii ta oli, täna hommikuks oli kogu maa korralikult härmas, isegi 3-meetrised arooniad olid ladvani härmas. 2. korruse akna taga asuv termomeeter näitas päikesetõusul -0,3°C, aga mälus oli -2,3°C ja minu teada ma hiljuti nullisin vanad andmed ära.
Suvelilledega on siis nüüd kõik, ei tea, kuidas need vaarikad vastu pidasid, lootsin, et ka mu nõokas saab nädalavahetusel neid maitsta. Aga ilus on!
We had first frost night. Frost was rather strong, even 3 meters high bushes were all frozen and measurer behind 2nd floor window show -0,3°C on dawn, but in memory there was even -2,3°C. Summerflowers are now gone. But it's so beautiful!!!

Mardilaupäeval marjule!?

2011-11-09T15:57:00.001+02:00

Täna oli jälle ilus päikeseline päev, pani kõik kollased lehed kenasti särama. Miinuseid pole meil ikka veel olnud, ehkki täna oli õhk hulga kargem, kui eelnevatel päevadel. Kuuldavasti pisut sisemaa pool oli juba öökülma ka.
Eilse jalutuskäiguga jõudsin otsaga sadamasse välja ja piilusin ka sealsesse vaarikavõssa, sest külajutud räägivad, et vaarikaid pidavat olema. Oligi! Ja palju. Eile polnud mul aga ei topsi ega fotokat ja sombusevõitu oli ka, seepärast lootsin täna paremat ilma, et oma vead parandada.
Nagu tellimise peale sain maja ees naabrinaistega ka kokku, läksime kolmekesi koos seda imet uurima, nemad muidugi üsna uskmatult. Aga said nemad isu täis süüa, mina koju lastelegi korjata ja meist jäi neid sinna veel kõvasti kasvama. Ainuke viga oligi, et käed hakkasid külmetama (no ja minul, poolvigasel, tuli jaksust ka puudu). Muidu oleks vist mitmeid liitreid võinud saada. Ja ei mingit umbrohuvõsa, ainult uhked marjakobarad väljanäitusel.

Pärastpoole istusime kaldaletõmmatud kai serval, kõlgutasime jalgu (parim lõdvestusharjutus põlveliigestele) ja nautisime madalat sügispäikest.

Pumbamaja teenurga lehis oli kahjuks juba varju jäänud, vaid latv säras natuke päikese käes.

Ehkki need vaarikad on hapumad kui suvel ja pisut nagu mõrkjadki, ei hakka neid millegi vaaritamisele küll raiskama - kaussi ja niisama värskelt suhu, saab kõik võimalikud vitamiinid kätte.

Palju häid marte kõigile!
Found on yesterday's walt that there is lot of raspberries on wild plants in harbour. Second round of cource. As I had no camera nor mug with me yesterday and day was cloudy too, I hoped for better day today. And it was nice and sunny indeed. Neighbour-friends came too to take a look by themselves, they were rather suspicious about that. But we had nice time and got as much berries as cold let us be on bare hands and there is still lot of berries left, go on and bon appetite!

Soe püsib.

2011-11-06T16:34:00.000+02:00

Ehkki täna oli veidike tuulisem ja käed tundsid end kinnastes paremini, kui ilma, on siiski temperatuurid veel novembri kohta väga kõrged. Ülemisel pildil on habras särav magunaõieke, sättinud ennast kõrtsi juurde istutatud noore kuuse rüppe. Allpool on natuke õisi, mis mul üleeile kahe silma vahele olid jäänud. Aga päevad on ikka juba niiiiiiiii lühikesed - tulin enne 3 massaažist, kui neid pilte tegin, aga näiteks raudrohi ja aster on juba tegelikust palju tumedamad siin piltidel.
Muskus-kassinaeril (Malva moschata) on uued lopsakad võrsed, õiepungi täis.

Ka kuldmaran (Potentilla aurea) on uusi õievarsi ajanud, aga enamuses ikka vaid lehti (vasakus pildiservas). Need lähevad härmahommikutel imekauniks.

Üks roosa raudrohi (Achillea millefolium) on veel lopsakalt õites, ehkki oluliselt kahvatum, kui suvel.

Ülihilise õitsemisajaga madalal astril (Aster) ei õnnestu enamasti ühtegi õit avada, heal aastal vast paar tükki. Sellist õitemerd temal näen küll esimest korda.

Kaktused on juba krimpsus, eriti see suurem, Thela Opuntia.

Kes või mis meie tegemisi juhib?

2011-11-05T19:58:00.001+02:00

See pole sugugi mitte esimene (ega kindlasti ka mitte viimane) kord, kus ma just õigel ajal midagi vajalikku kuskilt avastan.
Kuna põlv on juba piisavalt paraneda saanud, sain arstilt loa velotrenažööriga natuke treenima hakata. Tõsi, muidu on juba üsna hea seda põlve liigutada, aga päris sirgu jalga ajada on raskevõitu ja lihased on ka kole kiiresti taandarenenud. Näiteks eilse 3x trepist üles-alla käimise peale olid täna lihased täiesti haiged. Seega on treenimine juba hädavajalik. Aga enne ratta selga ronimist otsustasin järjekordse kapiosa ära koristada (uskumatu, millisesse seisukorda oli mu elamine selle töömaratoniga jõudnud). Ja koristamise käigus leidsin mingi kausta vahelt lugematud aastad tagasi mingist Kodutohtrist paljundatud lehed taastusraviharjutustega põlveliigestele!!! Tegin kõik 26 harjutust läbi ja tundsin, et see on just see, mida ma praegu kõige rohkem vajan. Vot! Ratta seljas käisin ka ära, kerge koormusega 10 minutit ja 2 km, alustuseks rohkem ei julenud teha.

Fotojaht: Rännud.

2011-11-04T19:13:00.000+02:00

Oi, rändamine on vahva. Ja rännata võib isegi siis, kui sul selleks võimalust polegi. Või vähemasti sulle tundub, et pole. Sest tegelikult:
sa võid rännata ajalukku, ütleme näiteks aastasse 1905, ja kujutada ennast Eduard Vildeks, kes arutleb, miks ikkagi temast ei saanud ajakirjanikku

sa võid rännata pilvepiirile ja vaadata, kui heledalt seal päike särab

sa võid muretu beebina piimapudel kaisus unemaale rännata

sa võid aga hoopis uhkesse kuppelahju rännata - muidugi juhul, kui sa pajaroog juhtud olema

või purki, kui oled suvepäikeses magusaks ja mahlaseks küpsenud köögivili

Ühesõnaga rända, kuhu iganes hing ihkab, ainult vaata, et su ränd niimoodi ei lõppeks:

Sest see oleks ju ütlemata kurb, ehkki kaunis.
Photohunt theme is travels (trips). You can travel wherever you like...

4. november, uskumatu.

2011-11-04T16:10:00.001+02:00

Eilse sombuse ilma järel oli täna taas imeilus päikeseline päev. Külma pole veel kordagi olnud, uskumatu.
Võtsin fotoka ja läksin ka end natuke tuulutama. Esmalt poseeris mulle hiidiisopi all naabrite kass.

Aga siis oli ta sunnitud põgenema,

sest rõõmus ja särtsakas Taku tuli. (PS, vaadake peremehe jalgu - kas 4.novembril peaks saama paljaste varvastega ringi käia?)

Liisu poseeris mulle siiski hiljem veel, teises peenras koos lupiinilehega.

Lõhislehine äädikapuu keeldub kategooriliselt sügisrüüsse pugemast.

Tavaline seevastu on väga uhkelt leegitsev.

Naabrinaisel oli eelmisel nädalal sünnipäev. Et ma siis veel liikuma ei saanud, sai ta oma sünnipäevaõied täna. Vaas on tema poja tehtud, nii ilus. Aga kuna ma ei suutnud otsustada, kas ilusam on välguta või välguga pilt, panen siia mõlemad, öelge teie, kumb on parem.

Ja siis selgus, et slide.com on omadega lõpetamas, nii ei jäänud mul muud üle, kui proovida pusida slaidišõu picasas valmis. Loodetavasti tegin kõik õigesti ja tänased õitsejad on siin kenasti nähtaval.

It is totally unbelievable we have such a warm beginning of November and so far we haven't had any frost nights even. At least here on the coast. I had little walk around my flowerbeds and took some photos.

Ehhh mind.

2011-11-01T15:12:00.001+02:00

Eks ma olen ammu kahtlustanud, et ma ikka päris normaalne pole, aga kodus laisklemine on seda veelgi võimendanud. No on see siis normaalne? Kuulan uudist, et jaapani pisike printsess viidi pikaajalise palaviku ja köhaga haiglasse ja mõtlen, et see on küll naljakas, et jaapanlastel ka lihtlabane köha on - nad ju nii eksootilised.
Aga igatahes pisikesele piigale kiiret paranemist!

Sallilugu.

2011-10-31T15:56:00.002+02:00

Meie tantsutrupi "ema" kinkis üksaasta meile kõigile sarnased sallid. Igale tema lemmik-värvitoonides. Väga lahedad ja mõnusad kaela ümber mässida. Minu oma on ülemisel pildil. Paraku osutus just minu oma kõige pikemaks - üle 3 meetri. Ja minu pooleteisemeetrise kogupikkuse juures on see ikka nii pikk, et kanda saan teda väga mitmeid kordi ümber mässitult ja sõlmitult. Selliseid olukordi, kus see kõne alla tuleb, on paraku aga väga vähe. Nii ei jäänudki muud üle, kui sallile järelkasv tekitada.
Siin nad nüüd kahekesi pikutavad.

Uus sall minu kaelas ka.

Aga ma ikka imestan, kuidas ja millega see originaalsall kootud on - minulgi olid ringvardad tohutult tihedalt silmi täis tuubitud. Tänu sellele tuli kude ka üsna tihke, oleks võinud tibake lõdvem olla. Aga ma olen ikka väga rahul.
Ja üks päevakohane tegelane ka, kelle tooriku Triinu juba väga ammu vanaema peenralt spetsiaalselt selleks otstarbeks ära lasi korjata. Aga lähenesime olukorrale hoopis õdusalt, mitte õudsalt.

I had very nice scarf (gift from dance group leader), but it was way too long for me (over 3m when I am only 1,55m), so I had to do similar, but smaller one.

Igavavõitu.

2011-10-30T15:21:00.000+02:00

Just nüüd siis, kui minu ainukeseks seoseks välisilmaga on internet, on kõik nii vaikseks jäänud. Vaid paar postitust nädalavahetuse jooksul. :o( Siis, kui mina tööd rabasin, kõik aina kirjutasid ja mul polnud üldse aega lugeda ega kaasa rääkida. Tüüpiline.

Oma lilligi näen ainult läbi akna. Need pildid on vist reedel tehtud, aga ega suurt olukord veel muutunud pole. Naabrite arooniahekk on täiesti paljaks jäänud, lõhislehise äädikapuu ülemised lehed rootsu servast õige natuke värvunud ja kiviktaimlas hosta kollasest pruuniks muutunud. Muus osas püsib ikka veel sama lopsakas värviline sügis. Muide, mulle tuli meelde, et see aiaäärne tavaline äädikapuu oli ju ka esimestel aastatel täiesti roheline sügisel, aga nüüd on värvunud kenasti. Ehk on lõhislehiselgi süüks tema noorus. Suurus on siin petlik, kogu see lopsakus on tänavu kasvanud, sest möödunud talv võttis mulluse nii umbes 20-sentimeetrise võrse nullini maha.

Õnneks põlv ikka vaikselt paraneb ja iga päevaga on toas ringi komberdamine juba lihtsam ning seda saab teha kauem (lubatud/kästud on liigutada ainult kuni valuni). Küll oli hull need esimesed paar päeva ainult pikutada ja pikutada. Asi lõppes sellega, et eile kutsusin omale massööri appi - selg, turi, kael, kõik olid nii haiged, et jube. Sellest tulenevalt peavalud ka hullemad kui kunagi varem. Aga täna on juba palju parem.

I am little bored - locked inside and only connection to outside life is internet, but friends are so quiet just now. Even my flowers I can see only through window. But knee is slowly getting better. :o)

Räägi nagu seinale...

2011-10-29T00:52:00.000+03:00

No teate ju küll seda ema mõttetut vingumist, et kohe peale koolist tulekut on vaja riided ära vahetada. Ei ole minagi teistest emadest erinev. Ega erine ka minu lapsed teistest, ma arvan.
Sai üks pühapäev linnas poes ja kinos käidud. Poekäigul suudeti mind ära moosida üks soodushinnaga pikk särkkleit ostma. Hind oli päris hea iseenesest, seega olin üsna lihtsalt nõus.
Nonii, esmaspäeval oli kohe vaja selle uue hilbuga kooli minna. Kah arusaadav, eksju?
Aga kodus oli õhtusöögiks üks mõnus punases marinaadis kana...

Õnneks oli pleki asukoht päris hea. Lilleke sai erkroheline, sest see on hetkel preili lemmikvärv.

Pisut konarlik tuli, sest ma pole terve igaviku üldse tikkinud, aga väga hull ka mitte, järgmise plekini kõlbab kanda küll. :oD
Aga tõele au andes peaks oma tikkimisoskust natuke lihvima küll...Ja lapsevanema autoriteeti. :oP
Triinu got new shirt-dress while last city-trip. Altough I've been whining all time, she didn't change clothes after school very next day, but went to eat chicken in red marinate. Luckily this spot was in quite good place and I could save the dress. For now. :oP

Fotojaht: Vihm, tuul, rahe.

2011-10-28T16:05:00.000+03:00

Vihmast on mul pilte küll. Täpsemalt küll vihmajärgsed, aga see, mis pildi ilusaks teeb, on ju ikkagi justsadanud vihm.

Üks pilt sellest ka, mis tuul meie "pesukausis" teeb.

Aga rahest kahjuks pilti pole, sest tihedate rahehoogude eest tööl kasvuhoonesse põgenedes (mõned nädalad tagasi) mul kahjuks kaamerat käepärast polnud ja teadupärast rahe ju õhtuni ei oota.
Vaata, ehk on teised rahe kinni püüdnud.
Photohunt theme is rain, wind, hail. I couldn't catch hail as it doesn't wait hours until I get home for camera. Perhaps others managed better.

Keskaegselt.

2011-10-27T19:37:00.000+03:00

Kõik sai alguse sellest, et Nõo Reaalgümnaasiumi ajalooõpetaja juhendamisel tegid kuus tüdrukut ajaloouurimuse keskaegse Tartu kohta ja õpetaja esitas selle üleeuroopalisele konkursile. See toimus tegelikult juba eelmisel õppeaastal. Aga sügisel selgus, et see uurimus võitis esikoha.
Nüüd siis, novembri esimesel nädalavahetusel, minnakse Veneetsia lähistele Santa Lucia di Piave nimelisse linnakesse sealsele antiiksele turule autasustamistseremooniale. Aga päris teksades ja t-särgis ju sellisele üritusele minna ei taha. Nuputasime siin siis tütrega kahekesi, kuidas ilma lisakulutusteta olukorrast välja tulla. Mul oli olemas oma mustlasetantsust üks parajalt suur linane särk, see sai baasiks. Lisasime pika valge alusseeliku ja selle peale konstrueerisin lihtsa pihikseeliku. Väikesed aksessuaarid ka. Peaks vist sobima küll?

Kulutusi hetkel tõesti ei tulnud, kõik vajalik leidus minu kapisügavustes. Hea, sest kogu reis ise on juba üsna kulukas ju. Õnneks panid toetava õla alla minu endisest ajalooõpetajast tädi ja ema, natuke toetab ka kool ja kohapeal tehakse välja ööbimine, toitlustus, ekskursioonid. Oi, küll see saab lastel vahva olema. Suured tänud sellisele vahvale ja hakkajale õpetajale, tänu kellele see kõik võimalikuks saab! :o)

Ahel on täpselt nii tugev...

2011-10-25T11:55:00.000+03:00

...nagu tema nõrgim lüli. Ühesõnaga, minu nõrgad põlvelülid ei pidanud enam seda viimast töönädalat vastu. Ja nüüd ma siis pikutan ja valutan oma nikastatud põlve ja koondamine lükkub ka mitu nädalat edasi.
Kui nii valus poleks, polekski ju elul suurt viga, olen puhkust juba kaua pikisilmi oodanud. Ja kui minu tantsukaaslased ei peaks nüüd ennast hulluks nuputama, kuidas minu puudumist laupäevasel suuresinemisel korvata. Ja ega ei tea, millal mu põlv üldse nii korda saab, et taas tantsimisele mõelda.
Ausalt öelda arvasin enne eilset traumapunkti jõudmist, et mind kohe noa alla lükatakse või siis vähemasti kipsi topitakse (kuna mu põlv ennegi üsna kergelt välja-sisse käis). Aga ei, elastikside, pikutamine, külm kompress ja käsk minna ostma kallist ortoosi on raviks piisavad.

Uduhall pühapäev Rammus.

2011-10-23T23:53:00.000+03:00

Et piirikivi ära ei kaoks...

Vot need igasugused samblanimed ei taha mulle kuidagi meelde jääda. Mis samblanimed - ma ei suuda sedagi meeles pidada, mis on sammal, mis samblik. Aga ilus on. :o)
Tegemist on karusamblaga, aga siiski ma ei tea, kas hariliku või raba-karusamblaga.

Aga need pikad on igatahes varekse- ehk kukemarjavõrsed siin sees:

Selline vahva klaasjas punane seen hallide samblikutorukestega.
See hall samblik on vist karik-porosamblik.

See oli minu arust sama seen, aga hoopis vahvalt oranž, osad olid sellised vahepealsed ja kirjud ka.

Koskla pesakast vahtral.

Ülisuured sirmikud, oma 30-sentimeetrise läbimõõduga ja jalg lapse sääre jämedune all...

Näe, rebane omale jõulupuu juba ära ehtinud.

Pisikesed lained...

...ja suured kivid.

Kindel siht silme ees - jõulud muidugi. ;o)

Nii vikerkaarevärviline...

Aga jõhvikaid saime ainult peotäie, kõik naabrid ja linnud-loomad olid vist jõudnud sealt juba üle käia.

Kaheksajala saladus paljastatud.

2011-10-23T00:21:00.002+03:00

Tii palus pilti päevavalgel...

Fotojaht: Nurgas/All paremas nurgas.

2011-10-22T01:07:00.000+03:00

Kui ainult neid traate seal all paremas nurgas poleks...

Tegelikult meenuvad selle fraasiga ennekõike ikka lambad...

Aga kui näitemänguks läheb, võib nurgast isegi joogivett leida...

...või ka miskit kangemat...

Keda või mida teised nurka on ajanud?
Photohunt theme is "in corner/in lower right corner". Last sentence is common from estonian criminal family-movie, where famous painting was hidden into countryside painting with sheep in lower right corner.

Kaheksajalg.

2011-10-19T23:39:00.001+03:00

Öösiti, eriti just tuulistel öödel, käib minu peenras lilli nuusutamas võimas kaheksajalg...

There is huge octopus visiting my flowerbed in dark windy nights. Think he likes to sniff.

Megarammus sidrunikook.

2011-10-18T22:33:00.001+03:00

Tänase koogi pühendan Isehakanud Lillekasvatajale!
See kook sündis sellest, et mul oli vaja ära kasutada üks aegunud suur vahukoorepakk. Esimest korda tegin teda oma sünnipäeval, aga nii hea oli, et juba tegin uuesti. Muutsin ainult natuke sidruni kogust suuremaks ja suhkru kogust väiksemaks, et saada hapumat kooki. Omamoodi head on mõlemad, nii et igaüks võib ise valida, kummast äärmusest sidruni, kummast suhkru koguse valib, aga muidugi võib ka keskelt valida. Ja üleüldse oleneb see ju ka sidrunite suurusest. Mul olid sellised keskmised.

Purusegu:
450g pakk Juubeli tordipulbrit
1dl jahu
150g võid

Täidis:
400ml 35% rõõska koort
200g maitsestamata toorjuustu
8 muna
3spl maisitärklist
4-5 sidrunit (riivitud koor ja mahl)
3/4-1 kl suhkrut
vaniljesuhkrut

Sega kombainis (või käsitsi) jahu, tordipulber ja külm või. Suru 2/3 purusegust ahjuplaadile laiali ja 1/3 pane kõrvale. Sega taas kombainis kokku täidis ja vala see (üle lusika, et ei uhuks põhja laiali) plaadile puru peale. Puista pinnale ülejäänud puru. Küpseta 180°C juures 40 minutit. Enne lahti lõikamist lase korralikult jahtuda.

Head isu!

2011-10-16T12:00:00.000+03:00

Lilleline oktoober.

2011-10-15T21:44:00.000+03:00

Ainult tänane päev mul aiatöödeks oligi. Aga välja magada ju ka vaja...Nii tegingi südame kõvaks ja otsustasin, et oma kodune "muru" võib pikana lume alla minna ka. Ei juhtu temaga hullu midagi. Aga säästsin sellega ~3 tundi lisaaega peenarde ja potsikute tarbeks. Ja õigesti tegin, sest niimoodigi sain ainult kõige karjuvama osa aiatöödest tehtud. Peenrad said enam-vähem korda, mõne potsiku sisu maha istutatud, aga suurem osa lihtsalt potiga maasse. Daaliad said üles - nad ei suutnud tänavu isegi iga isendi kohta 1 õit tekitada, aga jummalukene, millised mugulad! Rusikasuurused, täiesti ümmargused ja tihedas puntras. Järgmisel aastal peab vist kuskilt kartulipõllu rentima ja nad sinna maha panema. Kõlbaks nad siis vähemasti süüa ka. kahju ainult, et kevadel ostetud uus daalia kiratses ja talvitamiskõlbulikku mugulat temast ei tulnud. :o(
Roosid muldasin ka ära. Ja rohkem ma ei jõudnudki, 6 tundi olid möödunud otsekui linnulennul.
Ahjaa, juba paar päeva tagasi näpsasin minutikese ja panin maha emalt saadud laugusibulad - Allium amplectens e läänelauk ja Nectaroscordum siculum e. sitsiilia mesilauk.

Üks tubane õiekobar ka.

There is still plenty of blossoms outside. Only last photo is taken inside.
I have very busy weekends, so one and only day for gardenworks was today. I decided not cut grass and concentrate to urgent things only. Spent 6 hours outside and managed rather much, but sure always could manage more...

Fotojaht: Naeratus.

2011-10-15T20:18:00.003+03:00

Nii, kui ma lugesin sellenädalasest fotojahi teemast, tuli mulle meelde minu kallis onunaine. Kõrges vanuses, lesk, tänu hullult haigetele liigestele ei saa enam omas kodus elada, aga jätkuvalt särtsu ja elurõõmu täis. Ja selline särav naeratus ei lahku tema näolt peaaegu kunagi. Oh, oleks vaid omal ka jaksu sedasi vananeda.
Teisi naeratusi saab siin nautida.
Photohunt theme is smile. It immediately reminded me my uncle's wife - always smiling so lovely altough life hasn't been easy to her.

Palju õnne, kallis Mare!

2011-10-14T12:36:00.000+03:00

Ja palju uusi lilli ja ilusaid aiailmu ja koolis häid lapsi ja eriti palju häid kaaslasi!

Tööaiatööd.

2011-10-13T23:15:00.000+03:00

Minu viimane suurem projekt tööl - hostaala murukamara asemele sai hetkel must muld, piirdeks merekivid. Kas mullapinnale tuleb mingi kohalik multš (okkad, käbid, kiviklibu rannast) või vaid paar suuremat astekivi rohimiseks, otsustab ülemus, kui maale jõuab. Ise arvan, et kuna see põhjaseina äär hullult sammalduda tahab, on musta mullapinda kergem puhastada, kui mingit katet. Ja ilus on nii ka. Mõned taimed kolisin ka seoses selle ümbertegemisega hoovis ringi.

Ja üleeile sai viimast korda muru niidetud, homme läheb niiduk remonti ja talvehooldusesse.Kodus on viimane niitmine veel tegemata, loodan väga, et laupäeval saab sellega ka ühele poole. Sest pühapäeval läheme viimasel minutil kino-kinkekaarte ära kasutama ja poodi varusid täiendama. Uskumatu, kui otsa võib kõik majapidamisest saada, kui linna ei saa. Maapoe hindadega kannatab ju vaid elutähtsaid leiba-piima osta. Aga hea, et pood ikka toimib ja päris kinni pole, nagu möödunud talvel.

Tööl said umbes pooled roosid kiilaks lõigatud ja adrukuhjad juurekaelale, aga pinnakatjad ja põõsasroosid ei lase mind veel sugugi ligi, nemad tahavad veel õitseda. Noh, natuke veel aega on, las siis õitsevad. :o) Ja magnoolia on ka veel täies lehes - seda ei saa ju ka niimoodi pakasekangasse mässida.
Ja siis on need okkad, okkad ja veel kord okkad. Kultuur-okaspuude hordid puhastasin juba eelmisel nädalal, aga hoov asub ju keset rannamännikut. Aina riisu ja pühi...aga tundub, et tänane mitmemeetriste lainetega mühisev torm tuuseldas puud veel viimasestki varisest puhtaks ja nüüdsed riisumised jätavad ehk nähtava tulemuse ka alles.
Ühesõnaga on tööd veel palju ja ilmad ka ei hellita eriti. :o(

Fotojaht: Vaateaken.

2011-10-08T02:58:00.000+03:00

Meil siin väikeses külakeses vaateaknaid pole. Rattaid mul ka enam pole, et suurlinna vurada. Aga õnneks on olemas blogi arhiiv, mille abil saab ajas tagasi rännata. Niisiis sai 2009. aasta talvel Stockholmis ringi patseeritud ja palju vahvaid asju tallele pandud. Sealhulgas ka mingi käsitöögalerii (?) vaateaknad.

Ühe suveniiripoekese vaateaken oli aga eriti tugeva valve all.

Palju põnevaid vaateaknaid leiad ka siit.
Photohunt theme is show window. We don't have them here in our small village, so I had to look for older photos in my blog. Visited Stockholm in January 2009.

Algas oktoober.

2011-10-02T22:32:00.000+03:00

Ilus ilm oli nädalavahetusel ja et nüüd jälle vihmasid lubab, kiirustasime süllekukkunud küttepuude (ülemuse vanad aiapostid) läbitöötamisega, et nad kuivalt varju alla saada. Sest poolpehkinud puit on ju nagu svamm. Nii kuluski laupäev puude saagimisele. Vaid väikese jupikese peenart rohisin, sedagi vaid selle pärast, et tahtsin vaarikatele tekkinud saepuru panna. Ja täna siis vedasin puid kuuri. Selle kõrvalt ei jõudnud küll enam muud, kui ainult pesu ära pesta. Aga puud said kõik kuuri. Vaevu mahtusid, sest tegelikult olid meil ju selleaastased küttepuud juba hangitud. Aga nii hea tunne on, et pisut suurem tagavara olemas on.
Muhedikult saadud mullahunniku-hosta õitseb nii ilusasti ohtralt ja tumelillalt:

Öökülma meil ei olnud. Enne päikesetõusu olin üleval, siis oli umbes 8 kraadi. Uuesti ärkasin alles 9 paiku ja siis oli taas 8 kaadi. Mis ta vahepeal tegi, ei tea, sest termomeetrile oli veel kevadine miinimum peale jäänud.

Alumisel pildil on ilusa hallitüvelise männi käbi, mida ma talvel juba tuvastada üritasin. Need, mille kunagi Kirovi kolhoosi haljastajad meie kõrtsi juurde istutasid. Vaatasin, okkad on igatahes 5-kaupa pundis. Ja käbid nõretasid hangunud vaigust.

Nüüd on veel 1 kuu tööl käia ja aed unele suigutada. Loodan, et saan enne uue töökoha leidmist mõne nädala puhata. Samas, kui ikka tuleb hea pakkumine, kuhu kohe töötajat vajatakse, tuleb jõuvarud kokku korjata ja minna. Sest hea töökoht on praeguses majandusruumis prioriteet number üks, see on selgemast selgem.

Fotojaht: Murdunud.

2011-10-01T22:32:00.000+03:00

Kõige murdunum olen sel nädalavahetusel mina ise. Sest ehkki mõningaist märkidest võis seda aimata, mõjus ikkagi šokeerivalt eileõhtune koondamisteade. Ehk siis 31. oktoober on mul viimane tööpäev. Kõik põnevad ettepanekud on teretulnud.
Aga fotojahi jaoks ma oma sisemisi murdumisi pildistada ei oska, sellepärast otsisin pisut mujalt.
Murdunud aiapostid. Õnneks murdusid nad päris ära alles väljavahetamise käigus, sinnani püsis aed kenasti püsti.

Murdunud sügisheleeniumid. Süüdlaseks suured vihmad.

Murdunud hiidiisop. Süüdlaseks taas vihmad ja tuuled.

Murdunud männioksa süüdlaseks olid aga talvised lumetormid.

Muud murdunud leiad siit.
Photohunt theme is broken.

Palju õnne, Marit!

2011-09-30T00:30:00.000+03:00

Miljon säravat õnneõit igasse Su päeva!

Hommikukohv...

2011-09-27T08:44:00.001+03:00

...lõpetab kõik öised lennud. Beautiful, but sad surprise in my today's morning coffee.

See tänahommikune ilus, aga kurb kohviüllatus oli täiesti plaaniväline. Tegelikult tahtsin ma lilledest rääkida.
Suvi otsa vohasid uued päevaliiliad taimepuhmast kasvatada ja kõik õievarred lõikasin maha, kui esimene õis avanes. Nüüd on taimed suured ja lopsakad, aga nii mõnigi on otsustanud õitsema hakata. Kas ma nüüd võin neil seda teha lasta? Pildil on Mileedi (tõenäoliselt kahvatum, kui suvel), aga õitseda tahavad veel ka Monsenjöör, Sire ja Erika. Some new (from last autumn) hemerocallises decided to bloom now. Mileedi on photo, but knobs are on Monsenjöör, Sire and Erika too.

Indiaanimaasika tõin ma mitmeid aastaid tagasi Bornholmilt ja siiani on ta väga kiratsenud, aga tänavune suvi tundub talle meele järgi olnud. Üldiselt ta eriti söödav pole, aga mürgine just ka mitte (vist?), igatahes suvel kadusid mul marjad sellelt puhmalt ära. This Indian strawberry I brought from Bornholm several years ago. It have been very miserable, but seems this hot summer it liked.

Kolisin fuksiad pühapäeval trepikotta ja ilmselt vist toon tuppa, nad nii kenasti õitsevad, tahaks ju aknal nautida. Moved fuchsias inside on Sunday, they are blooming so nice.

Värvilist sügist!

2011-09-23T23:39:00.000+03:00

Fotojaht: Puu otsas.

2011-09-23T23:31:00.001+03:00

Kes ütles, et meil epifüüte ei kasva?

Tegelikult kasvab ka selle suure männi tüveharude keskel üks pihlakas, aga esimene on nii võimas ja teine habras, seega võib paarimeetrise pihlakavitsa vaid pilti suurendades hea nägemisega üles leida. Ma proovisin küll erinevate nurkade alt pildistada, aga ei õnnestunud paremini.

Erinevaid nurki otsides leidsin hoopis sama männi otsast ka teise, tillukese pihlaka.

Aga ühe männi otsas on hoopis selline pesa. Mõtlen ikka, et kas tegu on varese- või tuulepesaga.

Kui tähte närima hakata, kasvab ju see pohlapuhmas ka puu otsas.

Kõige raskem on mul aga töö ja kodu vahet vändates mööduda sellest puust. Lohutan siis end, et küllap on need õunad ainult ilusad, mitte head.;o)

Sügisel leiab aga nii mõndagi puu otsast.
Photohunt theme is up on the tree.

Müügipäev Neemes ehk inimene on kõhu ori.

2011-09-17T22:58:00.000+03:00

Selles mõttes siis pealkiri, et käsitöö kaubaks eriti ei läinud, ainult söök-jook. Hea, et Triinu tahtis muffineid teha, ma tegin siis ka ja need olid meie põhiline müügiartikkel. Natuke hoidiseid läks ka. Aga ei ühtegi kaunistatud purki ja vaasidest läks vaid see, mille müügiplatsi tasuks õnneloosi andsin. Ja teatrietenduste külastatavus oli ka vä-ä-ä-ga nadi.

Ise ostsin pisut köögivilju (sealhulgas Kadaka kasvatatud ülikrõmpsuvaid kurke), lapse sõbrannalt tema isa tehtud pannilabida,

õnneloosist sain purgi mett (ja sünnipäevaks saan Kusti võidetud lõhnaseebi),

ja lõpuks lugesin viimased veeringud kokku ja ostsin ikka oma naabermüüjalt uue köögivaiba ka.

Nahhaalne tasuta lapstööjõu rakendamine ;o):

Sest omal oli vaja vahepeal ringi sebida - küll kaupu soetada, küll kostüüme vahetada, küll näidelda...

Kohe minu vastas oli üks taimemüüja ka, aga et mul on kodus kuhi tegemata aiatöid ootel ja potsikuid ka tühjendada, siis ma mitte ei mõelnudki millegi juurde soetamisele.
Õhtupoole oli üks korralik kahevaatuseline näidend (kriminull) ka veel, aga sinna ma kaamerat kaasa ei vedanud. Tammsaare Teater mängis Hans Kaldoja lavastuses Robert Thomase "Lõksu". Väga hea oli.

Fotojaht: Esivanemad.

2011-09-17T20:53:00.001+03:00

Napp 3 nädalat tagasi oli meil minu isapoolse suguvõsa kokkutulek, mis oli pühendatud minu vanavanavanavanemate 75. pulma-aastapäevale. Selle toreda ürituse käigus sai külastatud ka nende poolt Lätti rajatud talu. Eestlastele on läbi aegade ikka oma maalapp tähtis olnud ja vajadusel mindi seda kasvõi piiri taha otsima. Ühed emapoolsed esivanemad sattusid samamoodi Venemaale. Peamine oli, et maalapp andis töökale eestlasele võimaluse ise ellu jääda ja lapsed paremale järjele aidata.
Fotojahtijate isiklikku ajalugu saab siit uurida.
Photohunt theme is ancestors. On this photo is farm in Latvia founded by my second great grandparents. Some other ancestors founded farm in Russia - hard-working estonians went often for cheap plot of land for surviving and getting better chances for their kids.

Tore mõisapäev Kostiveres.

2011-09-15T16:39:00.000+03:00

Meie naisteselts oli Kostivere 3. Mõisapäevale kutsutud oma hoidiseid ja küpsetisi tutvustama. Seega juhatati meid otsejoones sahvrisse teiste omasuguste sekka ja seal me ka enamuse ajast olime. Aga vahepeal õnnestus ikka fotokaga üks kiire tiir mujal ära teha. Nii põnev oli ju kõikjal.
Meie leti ette jätkus maitsjaid-talvevarude soetajaid küllaga, kolme tunni järel võisime juba oma kodinad kokku korjata ja hilisemad tulijad jäid puhta ühetuks.

Oad, tšillimoos ja leib olid kostiverekate poolt maitsmiseks välja pandud.

Üks põnev võte ka kauneima hoidise konkursi riiulilt. Võitja hoidis jäi mul paraku pildile püüdmata. Keskmised 3 purki siin saavutasid 2. koha, minu kolmik (vt eelmist postitust), mille ma muidugi kenasti sildistasin ja ehtisin, saavutas kolmanda koha.

Kuskil teise korruse köögis kokkas Pille Enden mõisapäraseid köögiviljaroogi, aga nagu öeldud, istusime meie oma sahvrileti taga ja nii nägin vaid hetke, kui peedi-šokolaadikeeks ning feta ja peekoniga peedisalat olid laual ootel, üks pada pliidil ja vorm ahjus. Aga retseptilehe sain ja keeksi sain maitsta ka. Pisut kuivavõitu tundus, muidu päris hea.

Lapsed nikerdasid keraamikatoas.

Kangasteljed olid minu sinnasattumise hetkel kurvalt üksi, aga nagu näha, oli seal midagi tehtud küll.

Seevastu õmblustubades käis hoogne patjade meisterdamine.

Õues pressiti soovijatele õunamahla ning lapsed said proovida õunakoorimismasinaga toimetamist. Neil oli lausa järjekord sellele. Pildile jäi viimane, aga seda maitsvam küpsetatud õun.

Nutikad varrukatest tehtud pudelikotid!

Imeilus keraamika - koorekannud, võitoosid, kausid...

Hoidiseid igaks olukorraks.

Lapsed minu jõulusalati kallal. Maitses küll, nii neile kui suurtele.

Rootsi-Kallavere muuseum esitles oma ajaloolist pesukollektsiooni. Väga vahva! Seal leidus peaaegu kõike - lihtsatest talusärkidest ja ülipeentest mõisapreilide pesudest kuni lähiajaloo uhutud pesuni välja.
Õhkõrn mõisapreili alussärk:

Ja teine koos korseti ja pealiskuuega:

Huvitava lõikega ja tagant nööbiga avatavad püks-seelikud:

Eelmise vabariigi aegne supelkostüüm, mis harjuski sõnul ülivajalik ese oli, ära osteti, aga kunagi ei kantudki...:

Nõukogude meeste soe aluspesu:

Ja lapsed-naised ka samast ajast:

Pärast pesudemonstratsiooni aga esitlesid Kostivere noortekeskuse lapsed oma köögiteemalist moeloomingut. Eriti meeldis mulle tagumise neiu idee vööle nööbitud pajalappidest ja mustapõllelise idee taskusse pandud maitsmislusikatest:

Hiljem tuli veel roopilli tegemine, muusika ja võib-olla muudki põnevat, aga olime liialt väsinud oma sahvrihommikust ja otsustasime koju minna. Aga väga tore ja põnev päev oli, seda võin juba nähtugi arvelt kinnitada.
Natuke rohkem pilte näeb siit.
Photo report from last weekend's manor day in Kostivere. It was really wonderful day.

Ettevalmistused Kostivere mõisapäevaks.

2011-09-11T02:17:00.001+03:00

Homme (kella vaadates küll juba täna) on Kostiveres mõisapäev ja meie seltsi naisi kutsuti sinna oma hoidiseid tutvustama. Ma teen enamasti teada-tuntud asju või kui võtangi mõne uue retsepti ette, siis on see ikka kuskilt kellegi järgi tehtud. Niisuguseid ei lähe ju omade pähe pakkuma. Nii tuligi veidike nuputada. No ega ma nüüd ei garanteeri, et keegi kuskil juba varem midagi sellist välja mõelnud ei ole, aga tahtlikult ma küll kedagi ei ahvinud.
Ega mul midagi eriti polnud ka, millest hoidiseid välja võluda, vaid kõrvits toanurgas. Mõtlesin siis, et toon maja tagant metsast pisut pohli lisaks, et liitrikese ehk ikka saan. Aga kui mul kõrvits lõigutud sai, selgus äkki, et vaja üks Rapla-ots teha. Väga tore, sain tagasiteel Koselt ema peale haarata ja lasta end pohlametsa juhatada. No sellist kogust poleks siit ööpäevaga ka kokku saanud, mis me sealt tunnikesega korjasime....

Ema juurest sain ka ämbrikesetäie kollaseid ploomtomateid ja sain teha ka purgikese oma tavalist, aga tänu pahupidi-värvidele üliefektset tomatisalatit.

Esimeseks kõrvitsahoidiseks sai aga

Jõulusalat.

5 liitrit kõrvitsatükke

2 liitrit vett

150 ml 30% äädikat

nelki, vürtsi, kaneelikoort

2-3 tl soola

1,5 kg suhkrut

0,5 liitrit pohli

Hoia kõrvitsatükke äädika-veesegus mõnda aega (mitte üle 24tunni), siis ei kee nad hiljem pudruks. Lisa suhkur, sool ja kotikesegavürtsid, aja potitäis keema ning keeda, kuni kõrvits on klaasjas. Kontrollimaitset. Siis lisa pohlad ja lase veel mõneks minutiks keema. Pane kuumaltpurkidesse ja kaaneta kohe.

Ja kuna kõrvitsa sakiliseks lõikamisest jäi järgi ports "praakribasid", aga meil mingeid putrusid ja saiu ei taheta, tegin teiseks hoidiseks

Vürtsikas jõulumoos.

1 kg kõrvitsat

1 kg pohli

1 kg suhkrut

nelki, kaneelikoort, apelsinikoort

punt värsket piparmünti

Pane vürtsid ja piparmünt kotikesse, keeda kõrvits vähesevee ja vürtsidega puruks. Kui aitad nuimiksriga kaasa, võta kotike vahepealvälja. Siis lisa pohlad ja keeda, kuni ka neist enamus purunevad. Lisa suhkur,keeda ja koori tekkiv vaht. Siis eemalda vürtsikotike ja pane moos purkidessening kaaneta kohe.

Tegelikult jäi mul salatist järgi veel terve liiter hapu-vürtsikat siirupit. Kui ma nüüd saan kuskilt eriti maitsetuid metsikuid õunu, on neist ehk hea selle siirupiga marineeritud õunu teha. Aga sellega ma enam konkursile ei jõua.
Aga kuidas Kostivere mõisapäev kulgeb, annan hiljem teada. Heal juhul juba õhtul kohe, kui ma väga väsinud pole. Kes mahti saab ja lähistel on, tulge ise kaema. Info leiate siit.

Fotojaht: Ruuduline.

2011-09-09T20:30:00.000+03:00

Kõigisse postkastidesse potsatab aina katalooge ja pakkumisi, mis kutsuvad selle sügise suurmoodi - ruudulist seelikut - ostma. Aga vot ei lähe oma nappe eurosid luftitama! Selle asemel seadsin sammud hoopis riidekapi poole. Valik missugune:

Pealmine, see kõige napim, on kõige uuem. Selle õmbles ema mulle paar talve tagasi.
Keskmine seevastu on kõige vanem, ligemale 20 aastat vist juba. Sain selle kunagi oma ülemuselt, kelle tütar sellest välja kasvas, aga ema ei raatsinud oma lemmikseelikut ära visata, pakkus minu tütardele. Paraku on minu tütred kõik selle ära põlanud. Üsna hiljuti avastasin aga, et see seelik oli lihtsa võttega värvlist kitsamaks tehtud ja seda lahti harutades mahutasin ta hoopis endale selga. Ja mulle meeldis.
Alumine seelik on ka juba kindlalt üle 10 aasta minu käes olnud ja tegelikkuses on ta veelgi vanem. Kataloogidest võib aga näha, et just see seelik on praegu kõige moodsam - õige pikkus, õige ruut, õige lõige. Vedas!
Mida teistel ruudulist leidub, vaata siit.
Photohunt theme is squared. Fashion and outlet cataloques come from every possible gateway to me and say squared skirts are modern just now - come and buy. No, thanks. I go to my closet instead and look around a little. Upper skirt is newest, made by mother couple winters ago. Others are really old, but really modern, don't you think? Lucky me!

Muide, see on minu blogi 700. postitus!!!

Lõunamaareisist ja uued sibulad.

2011-09-08T08:46:00.002+03:00

Augusti viimasel nädalavahetusel sai pikem reis ette võetud. Esmalt viisime lapse kooliasjad Elvasse, kust head sõbrad need hiljem kenasti Nõosse toimetasid. Ja siis põrutasime Läti piiri poole. Aga patt oleks olnud väike vahepeatus tegemata jätta, ehkki meil oli lausa tuli takus.

Nii tore oli Muhedikega taas kohtuda ja tõepoolest vauuuuuu, mis nad seal korda saatnud on. Ja suur-suur aitähh kotitäie pirnide eest!
Aga niipea, kui me pereüritusele kohale jõudsime, oodati meid juba ratsutama. Kõik soovijad said emal või isal ringi teha, nii suured kui väikesed. Väike, peaaegu neljakuune varsapoiss aga kepsutas niisama ringi, vahepeal sõi ja vahepeal näksas niisama ajaviiteks ema või isa kintsust.

Lõuna-Eesti kuppelmaastik annab ikka ilusaid vaateid!

Esimest korda elus õnnestus mul näha sellist vahvat hiigelsuurt kuppelahju. Ja mitte ainult näha, vaid ka maitsta neid võrratuid pajaroogasid. Ja vähe sellest, siis visati mind lausa tundmatus kohas vette ja lasti samas ahjus mõned koogid valmis teha. Õnneks sain hakkama. Ja sellist põnevat suitsumekki koogile ei saa ühestki teisest ahjust, seda võin kinnitada.

Järgmisel hommikul saime kõik vibulaskmist proovida. Isegi vasakukäeliste vibu oli olemas. Ja siis suundusime Lätti, kuhu mu esivanemad kunagi talu rajasid (sest sealt sai odavalt maad) ja kuhu nad ka maetud on.

See oli ilus ja sisukas nädalavahetus, aga sellest taastumine võttis terve nädala aega. Väljamagamise mõttes.

Panen siia lõppu oma uued sibulad ka üles. Ehkki mu eelarve on hetkel ülinapp, ei suutnud ma ikkagi kiusatusele vastu panna.

Ma pole veel päris unustusehõlma vajunud.

2011-09-07T12:51:00.000+03:00

Ma pole juba väga-väga ammu saanud mahti niisama siin kirjutada. Aga vastupidiselt Tsiili arvamusele ei ole ma sugugi hoidistepurkidesse sukeldunud. Nojah, sai küll eelmine laupäev lapse juures Kasemetsas käidud ja ühiselt kokku 130 liitrit õunamahla tehtud, aga enamuse oma marjanatukestest ja muust olen niisama sügavkülma pannud või kohe ära söönud. Igasuguseid muid tegemisi on.

Natuke jamasid on ka. Näiteks ütles mu vähem kui aasta tagasi ostetud väline kõvaketas üles ja garantiiremonti viies saadeti see lihtsalt tootjale välja vahetada. Ja sinna kogu mu aasta pildipank haihtuski. :o( Uut pole mu käsi nüüd veel tõusnudki läpaka taha ühendama. Peab ikkagi taas portsu plaate ostma, aga siinjuures on raskeim osa klõpsitud piltidest parimate välja valimine nii, et vähemasti 1 kuu pildid ühele plaadile ära mahuks. Ja kust see aeg võetakse selleks valimiseks?

Või siis üks väga vana asi, mis üleeile päevavalgele tuli ja mind hingepõhjani läbi raputas. Nimelt hakkasin mind ümbritseva õpimeeleolu vaimus oma keskkooli lõputunnistust TTÜst taga otsima. See jäi mul sinna 22 aastat tagasi, kui üritasin toitlustamise tehnoloogia erialale sisse saada, aga napilt välja jäin (ehkki selgus, et neil oli kahe silma vahele jäänud minu aasta kokana töötamist, mis oleks mind eelisjärjekorda asetanud). Lootus oli, et mõni koht ehk aja jooksul siiski vabaneb ja nii jäidki mu dokumendid ootele, aga mingeid teateid sealtkandist rohkem ei tulnud. Nüüd aga selgus, et ma olevat ikkagi tookord novembris kooli sisse saanud ja siis aasta pärast eksmatrikuleeritud, kuna ma ühtegi kursust ei läbinud...
Seega postiteenusesse kaduma läinud alternatiivne elutee? No ei tea, mille jaoks see hea oli, et saatus nii tahtis.

Aga jah, igaltpoolt aina koolidesse astumise kohta kuuldes on mindki tabanud motoorne rahutus. Paraku ei tea ma veel sugugi, mida täpselt ma õppida tahaks ja millest oleks ka abi edaspidisel leivateenimisel. Aiandus meeldib mulle küll, aga paraku on viimane tööaasta näidanud, et ma mitte nooremaks ei lähe ja vaatamata kõvale treeningule tugevamaks ka mitte. Seega ei tasu lootust hellitada, et ma järgnevad 20+ aastat veel samal alal jätkata suudaks (oma tarbeks vast ikka natuke). Loota, et ma peale paberi kätte saamist kohe tippaiakujundajaks või muidu ülemuseks saaks, oleks äärmiselt naiivne. Ikka rohujuure tasandilt algab ju see asi, antud juhul sõna otseses mõttes. :oD

Käsitöö ja kunst meeldivad mulle ka, samuti noortetöö, seega võib-olla peaks sammud hoopis Lillekasvataja radadele seadma? Või hoopis mingi sekretäriteema? Või midagi sootuks muud?
Ühesõnaga, seisan teelahkmel, aga kuna mul pole veel aimugi, kuhu üks või teine tee viib, ei tea ma hoopiski, millist neist ma omale astumiseks valida tahaks.

Aga seni tuleb katsuda käesoleva hetkega hakkama saada. Pooleteise nädala pärast lõppeb mul üks käsil olev lisaprojekt ära, siis on ehk rohkem mahti ka blogide jaoks.

Ilusat sügise poole rühkimist kõigile!

Fotojaht: Purgis.

2011-09-04T11:57:00.000+03:00

Minu eilne päev on sõna otseses mõttes purgis. Ja sealjuures vedas mul veel nii palju, et sain ise väljas värske õhu käes plätserdada ning kuuma pliidi ees hullasid teised. Kui töö lõpetatud ja riistad pestud, vedasin ainult valmis purgid autosse. Kokku sai tehtud peaaegu 130 liitrit mahla. Väga mõnus ja tore päev oli ja vihm ootas ka kenasti meie tööde lõpuni.

Aga mida teised fotojahtijad purki pistnud/püüdnud on, saad siit uudistada.
Photohunt theme is "in can". My yesterday's work (can see on second photo) is in cans on upper photo. It was really nice day and weather behaved too, rain started only after work was done. We did almost 130 litres of apple juice.

Fotojaht: Paberist.

2011-08-28T23:37:00.004+03:00

Nii kui ma sellest teemast lugesin, teadsin, mida pildistada. Aga et tõepoolest terve nädalavahetus kulus teises Eestimaa otsas suguvõsa kokkutulekul käimisele ja eelnev aeg ka suuremalt jaolt ettevalmistuste nahka läks, ei jõudnud enne viimast minutit sellega tegeleda.

Vanemad blogijad ehk mäletavad, kui vahvad mänguasjad olid meie ajal paberist nukud. Kuna enamus tolleaegseid poenukke olid pisut liiga naiivsed või abstraktsed (nagu need pildil parempoolsed), olid tegelikult lemmiknukud need päris ise joonistatud, aga neid kahjuks alles pole, ju oli kättesaadav materjal viletsavõitu. Aga kõik, kes hoidmist kannatasid, olen alles hoidnud ja nendega on ka mu lapsed mänginud, ehkki mitte nii andunult, kui meie omal ajal. Vaata ka, keda-mida teised paberist on teinud.
Photohunt theme is made of paper. I immediately remembered my old fun with paper-dolls, but as I had really busy weekend, could take photo and make post only now, on last minute.

Lahe lehekülg.

2011-08-24T20:10:00.004+03:00

Otsisin etnomustreid ja komistasin selle otsa. Nii lahe! Kui saaks aimu nende hindadest, teaks, kas tasub mõelda millalgi kuskil selle teenuse kasutamisele.

Fotojaht: Eestlane.

2011-08-21T13:32:00.003+03:00

Meil on nii lahke vallavalitsus, et organiseeris tasuta bussi, mis valla küladest rahva kokku korjas ja eilsele suurüritusele viis. Mul, nagu enamasti ikka juhtub, kuhjus jälle mitu üritust üksteise otsa ja nii jäigi kiirustades kaamera sinna kaasa võtmata. Aga tegin siis fotojahi pildi täna hommikul. Nimelt meie pere kõige väiksem eestlane jooksis pärast üritust vaimustunult mööda platsi ringi ja naases koju säärase saagiga:Teised kaamerasse püütud eestlased leiad siit.
Photohunt theme is "estonian" as we had 20th Reindependence Day yesterday. We visited big concert with almost whole family, but I forgot camera home, so took picture this morning - our smallest estonian run with fun around square after concert and came home with this kind of "harvest".

Peenar hakkab aastaseks saama.

2011-08-14T22:53:00.005+03:00

Eelmise aasta septembris sain valmis majaesise pargiroosipadriku asemele tehtud peenra.
Peamiselt sai see peenar tehtud, et tagada nulule, forsüütiale ja äädikapuule turvaline (lastekindel) suureks kasvamise keskkond. Teine oluline aspekt olid Muhedikult saadud rohkem kui tosin erinevat päevaliiliat. Et peenar kevadel igav poleks, sai sinna ka suur hulk sibullilli, peamiselt tulpe.
Esimeseks suveks plaanisin veel lagedat mullapinda varjama suvikuid - astreid ja mingit valget seemnesegu. Aga elu tegi omad korrektiivid. Nagu ikka kipub olema. :oD
Peenar sai mulla puudusel üles kasvatatud miljonist erinevast ainest (vaata ülaltoodud lingilt) ja nii tärkas sealt ka miljon erinevat taime. Lugematuid kordi sai peenrale rohimisring peale tehtud ja mitu suurt ämbritäit välja katkutud. Sealhulgas läksid igavikuteele ka muidugi enamus valge segu taimekesi, vaid paar kipslille suutsin tuvastada ja alles jätta (siit moraal - uude peenrasse ei tasu midagi otse külvata, istutatud istikuid on märksa kergem umbrohust üles leida). Aga üht-teist jätsin (esialgu) ka "umbrohust" alles. Nagu näiteks faasseni naistenõgesed, lõhnavad neitsikummelid ja hiidiisopid. Peamiselt sellepärast, et nemad ma tundsin sellest haljasmassist ära. ;o) No igasugused sarvkannikeselised tundsin ka, aga neist suutsin ikka loobuda.
Aga ma ei osanud arvata, et hiidiisopid sellisteks hiidudeks paisuvad (;o)eksole, ega nimi ei viita ju üldse sellele). Sest enamus minu peenraid on ülikidural kivi-liivasossil ja suuremalt jaolt on minu taimed sordiomastest vähemalt poole väiksemad. Nüüd aga vaatan ja imestan, millise vungiga seal peenras (peaaegu) kõik kasvab. Seega pean vist kaaluma iisopite väljakatkumist ja ega ma selleski kindel pole, kas naistenõgesed mitte liialt laiutama ei hakka. Aga las nad esialgu veel olla. Nulukene on veel väga tagasihoidlik ja tänavustest võrsekestest kuivasid ja pudenesid osad maha ka, aga ehk on asi vaid selles, et okaspuudel võtab kohanemine väga kaua aega. Siit pildilt on teda lausa raske leida, vihjeks on tikksirge tugitoigas pildi vasakus servas, sest puu kippus väga viltu vajuma.
Sellel pildil on esiplaanis samuti peaaegu märkamatu kollaseleheline forsüütia.
Tema võrse sai talvel kahjustada ja need 2 tillukest oksa on puha tänavused. Loodetavasti läheb neil tuleval talvel paremini.
Aga siin on lõhislehine äädikapuu, kes samuti maani maha külmus. Aga vaat, millise hoo sisse sai - on juba mitmeaastasest tavaliselt äädikapuust eemal aiaservas ka suurem. Aga üsna "rohtne" veel, seega teeb tema talvitumine mulle ka muret. Ja toestama peaks teda vist. Kõver tüvi on küll huvitav, aga liiga kõver murdub ilmselt kergesti lume raskuse all.
Astrid on ka meeletult võimsad, nagu kuskil taluaias kohe. Muidu mul on ikka nii, et kõige suurema sordi seemnest kasvab maksimaalselt 10-sentimeetrine taimeke, madal sort aga õitseb lausa mullapinnal nööbisuuruste õitega.
Ma nüüd siin mõtlen, et peaks ikka kõik peenrad niimoodi komposti ja muud täis toppima, aga siis ma peaks ju kõik taimed ülespoole ka kolima, niisama pinnale hea kraami toppimine ei tule kõne alla ju? Ja kust seda komposti nii palju saaks? Ja ikka jälle...aega?
Here is overview of my newest flowerbed, made in last September (so almost year old now). I am still wondering their growth power there. Thanks to all this good stuff I used for making it as I had no money for carfull of soil, but ground needed rising.

Fotojaht: Praguline.

2011-08-14T20:07:00.004+03:00

Meie ahi, valminud 2006. Pudrunui, siinses majapidamises juba enne minu aega ehk enne 1987.
Ostsin küll uue moodsa nuia, aga hoian vana ikka alles, sest mõnel puhul on vana parem (mitte, et ma sellega uksel meest ootaks ;o)).
Teiste pragulised asjad leiad siit.
Photohunt theme is cracked.

Pidustuste hooaeg.

2011-08-12T08:02:00.005+03:00

No kiiremaks ei saa see elutempo enam minna vist. Tänasest on Jõelähtmes külateatrite festival, kus meil on tantsuesinemsed täna ja homme õhtul ning homme astume ka oma lühinäidendiga üles. Hea meelega vaataks muidugi ka kõik teised esinejad üle, aga paraku on mul täna tööpäev ja homme saab keskmine tütar 18 (issake, juba!), seega vaja ikka natuke kodumail ka figureerida. Aga kes mahti saab, tulgu ka Jõelähtmesse, kindlasti on megatore. Lisainfot ürituse kohta leiad siit ja siit.
Ja Neemes on ka homme põnev üritus, kauged indiaanlastest külalised lausa kohal, see jääb mul aga küll kahjuks külastamata, sest kahes kohas korraga lihtsalt ei saa olla.

Järgmisel reedel aga olete kõik oodatud meie tantsuansambli Neeme Nogia 10. juubelile:

Ja siis on meil 20. augustil esinemine Jõelähtme passaaril. Ja samal päeval on õepoja sünnipäevapidu Alavere kandis ja tegelikult tahaks väga ka Vabaduse Laulule jõuda...

Ja 27. augustil on jälle esinemine Muuga sadamas, aga sellest pean mina küll loobuma, sest olen juba ammu lubanud kogu perega suguvõsa kokkutulekul osaleda ja see on hoopis kaugel, Läti piiri ääres lausa. Oeh, et kõik ka korraga peab olema.

Fotojaht: 2x punane, 2x must.

2011-08-06T10:07:00.002+03:00

Kõigil minu blogi külalistel on lahkelt lubatud siit ise endale 2 punast ja 2 musta sõstart noppida ja hea maitsta lasta.Aga kui keegi tõesti sõstraid liiga hapudeks põlgab...no siis saab siit vaarikaid mekkida. Põldmarju küll kahjuks pole.
Rohkem punaseid ja musti pildile püütuid näeb siit.
Photohunt theme is 2x red, 2x black. Each visitor of my blog is welcome to pick 2 red and 2 black currants from this bucket by him/herself. If someone think currants are really too sour, they can have raspberries instead.

Siit nurgast ja sealt nurgast ehk puder ja kapsad.

2011-07-31T22:11:00.012+03:00

Jälle on nädal ja isegi nädalavahetus möödunud ja mina pole blogida ega blogisid lugeda jõudnud. Võtsin end nüüd kokku ja laadisin mõned viimasel ajal klõpsitud pildid üles.
Minu granaatõunapuu jäi tänavu õue suvitama viimata ja tundub, et talle hoopistükkis meeldib see, nii ohtralt pole ta varem õitsenud. Ega ma teagi, kas ma oleks ta muidu varasematel aastatel välja viinudki, aga ükskord olid tal söödikud kallal ja siis oli hea teda õues mürgitada ning sinna jätta, kuni...ta kenasti paranes. Punica granatum.Värske kartul pajas keemas ja delikatessid pannile, mõnus suvine söök. No meiesuguste karnivooride puhul lisandus muidugi ka praetud sink. ;o)
Muide, möödunud aastal maitsesin päevaliiliaid vaid toorelt, tänavu siis proovisin ka praadimist. Esimene kord paar õit lestade paneerimise jahus keerutades ja samas lestapraadimise õlis praetult. Tulemus oli võrratu! Järgmisel päeval proovisin küll sama soolaga segatud jahu, aga enne keerutasin õisi ka munas ja õli polnud kalane. Tulemus oli taas võrratu. Taas järgmisel päeval (vaat, kui tihti seda saaki jagatakse ja kui ohtralt!) proovisin puhtaid õisi või-õli segus praadida, et ehtsat maitset miski ei varjutaks Vaatamata õite magususele vajas tulemus ikkagi veidike soola ja jahuta oli konsistents ka natuke sültjas-libe. Seega jääme ikka paneerimise juurde.
Vahepeal sai taas kutsete kallal pusitud. Esmalt tegin keskmise tütre abiga veebi-variandi. Õppisin sealjuures lapselt nii mõnegi Wordis kujundamise nipi. Hea ikka, et tänapäeval nii targad lapsed on. :o) Aga et kõige nähtavamale kohale külas ikka suuremat kuulutust kui A4 või A3 vaja on, tuli üks ka käsitsi valmis teha. Kuna veebivariant juba nii tore sai, ei saanud ju latti alla lasta ja nii pusisingi akrüülidega asja kallal peaaegu terve vihmase päeva. Aga ma tegin seda mõnuga. Ja jäin tulemusega üsna rahule, ehkki mitte fotoga, mille ma sellest enne ülespanemist kiiruga klõpsisin. Ja poe juurde pildistama pole ma ka jõudnud.
Aga peole tulge kõik teie ka! ;o)

Ja nüüd siis natuke lilledest ka.
Roosa liilia, kes juba eelmisel aastalgi õitses.
Roosa liilia, kes täiesti uus on. Kui ma nüüd natuke neid eelmise aasta ostupostitusi lappaks, võib-olla leiaks nimegi. (Kindel ma pole, aga võib olla Bernini)
Siin käib taas suurem sööming.
Monardasid peaks natuke ohjeldama hakkama vist...
Pisikesel Muhediku-opuntial läksid värsked kõrvakesed kummaliseks, nagu kärna ja nüüd on ta altpoolt uusi ajama hakanud. Mis teda küll vaevata võib?
Thela opuntia kohe kõrval on ilus, kasvutingimused on neil samad.
See on monarda, kelle ma ise seemnest kasvatasin ja tema kõrvalt viisin poegi ka Tiile.
Kas ta nüüd ongi selline madal sort või on süüdi kidur kiviktaimlapinnas?
Aga hosta ja päevaliilia seal kõrval on küll uhked ja lopsakad. (Monardaõiekesi on näha alumises vasakus nurgas).
Keegi võiks mulle soodsalt kuhja vaba aega müüa, sest ideid on peas kuhjaga, mida kõike teha tahaks. Või peaks. Näiteks oleks vaja üles kaevata ja üle vaadata paar kahtlaseks muutunud lehtedega päevaliiliat. Ja grillinurga kitsikusest õigesse kohta päästa punane sarapuu, mis tähendab ka suuremat kibuvitsajuurimist. Ja Tiilt saadud liiliad maha istutada, mis jällegi tähendab paljude muude taimede kolimist. Naabrinaine pakkus oma keldrist briketipuru äraviimist enne uue küttelaadungi tulekut...algaval nädalal. Ja Aalujatepott on ka aina pooleli. Selle jaoks on mul freesturvas ka veel puudu. Või peaks naabrite puudetegemise nurgast saepuru näppama? Või tooks mere äärest väikseid kive (jälle see aeg!) ja kataks nendega? Sest vähemasti tsement on mul nüüd olemas.
Aga karm reaalsus on, et õhtuti-hommikuti jõuan vaid napilt igapäevased argitoimetused ära teha ja kord-paar nädalas ka selle eelpool reklaamitud peo tarvis proovides käia. Isegi marjad jäävad minust suuremalt jaolt metsa. No õnneks tundub vähemasti, et tööpäevad hakkavad natuke rahulikumaks muutuma, sealsed aiatööd on kenasti järje peal.
Ahjah, seda ka, et laupäevased meeletud vihmad siin liival päris uputust ei tekitanud ja taimed pidasid ka enam-vähem kenasti vastu. Vaid poja sünnipäevapidu tuli plaanivastaselt toas pidada ja pärast siis seda seebimulli- ja arbuusivett koogikreemiga segatult igast võimalikult nurgast koristada. Noh, aga vähemasti kastma ei pidanud ju.
As I am too busy lately, there is just big mix of my last weeks photos. Somebody could sell me some free time, please...

Fotojaht: Aed

2011-07-31T12:26:00.004+03:00

Elan kortermajas ja oma kapsamaad ka kuskil pole. Et meil siin maal on maja ümber küll üsna suur maalapp, on kõigil soovijail ka oma lillepeenrad ümber maja, aga mingit kohta köögiviljaaia jaoks nagu pole. Aga ikka tahaks ju sutsuke "oma" suhu pista. Nii ongi minu köögiviljaaed pottides.
Tomatid maja lõunaseina ääres lillepeenras:Kartulid teise peenra ees:
Potitomatid suitsuahju otsas (vajadusel saavad maha tõstetud):
Ja kurgid-salatid sama ahju kõrval:
Saab hakkama küll. :o)
Teiste kaamerasse püütud aiad.
Photohunt theme is garden/fence (same name AED for both things in estonian). As I live in flatbox and here are common only flowerbeds around house, my veggy-garden is mostly in pots.

Ikka lilled-lilled-lilled.

2011-07-24T10:49:00.004+03:00

Liiliapeenras võimutsevad praegu lumivalged liiliad. Lilies, in the moment mostly white.Eelmise aasta Aalujate kokkutuleku aegu Ellamaalt soetatud roos Double Delight õitseb kenasti, aga ilmselgelt vajab ta kõvasti toitu juurde, sest õied on 3x väiksemad, kui ostes. Last year bought rose Double Delight is lovely, but hungry, flowers are 3x smaller than should.
Kõige suurem putukavalik (liblikas jõudis enne klõpsu ära lennata) istub aga siin:
Uued päevaliiliad. Eile avanes Upitsa täidisõieline. Imeilus.
Täna avanes Magister, aga õiepungale oli keegi mingi terava asjaga triibu peale vedinud ja 2 kroonlehte on ulakalt lõhikuga. Rohkem tänavu selles uues peenras õitsejaid ei ole tulemas. Aga järgmisel aastal saab nad juba kõik peenart ehtima jätta, oi, kui uhke see saab siis olema! :o)
Thelalt saadud tumekollase päevaliilia Aten leidsin ka üles, oligi seal, kus arvasin olevat. Aga pilt tuli hägune, nagu toas avastasin, ja hetkel ei saa uut teha ka, sest akud läksid laadima.
All new daylilies are now opened and cut down. But next year will be wonderful flowersea in front of our house, almost can't wait!

Kohupiimakook, šokolaadine.

2011-07-24T09:34:00.004+03:00

Tegin eile sünnipäevakingituseks koogi kaasa. Algretsepti leidsin siit, aga tegin koogi just sellest, mida kodust või külapoest kokku kraapida sain. Kook tuli väga hea, võib-olla ainult põhi jäi veidike liiga purune, aga minu viga ilmselt, sest alles tänasel ülevaatamisel leidsin, et algretseptis oli põhja sisse kasutatav suhkur ka koos võiga sulatatud, aga mina segasin ta niisama küpsisepuruga. Kõik Rammu saare sipelgad leidsid, et nüüd on aeg meie tuppa kooki sööma kolida...
Minu retsept tuli siis välja selline:

Põhi:
3 pakki šokolaadiküpsiseid (ntx Selga)
150g sulatatud võid (võiks natuke rohkem olla)
4spl pruuni suhkrut

Vahele maasikaid ja rabarbereid (või misiganes marju)

Kate:
2pk (400g) kohupiima
300g kodujuustu
200g vahukoort
200-300g hapukoort
6 muna
100-150g suhkrut
1-2spl vaniljesuhkrut
sidrunimahla
200g tumedat šokolaadi

1. Purusta küpsised, sega pruuni suhkru ja sulatatud võiga ja suru küpsetuspaberiga kaetud suure ahjuplaadi põhjale. Kata suupäraste marjadega (soovitavalt hapukamad).
2. Sega kombainis kõik täidiseained peale šokolaadi.
3. Sulata šokolaad veevannil. Vala kohupiimasegu küpsisepõhjale ning peale nirista (õigemini plörtsata, sest eriti vedelaks teda ei saa) sulanud šokolaad. Joonista spaatliga (või noaga) siksakke või ringe, et šokolaad seguneks osaliselt kattega.
4. Küpseta 160 kraadises ahjus umbes 1 tund. Lase enne lõikamist jahtuda.
Pildid ei kannata muidugi mingit kriitikat, aga hea, et mul üldse meelde tuli see kook jäädvustada.

Sire.

2011-07-22T21:42:00.002+03:00

Sire, õitses tegelikult juba paar päeva tagasi. Kohe-kohe on Upitsa täidisõieline avanemas.

Fotojaht: Magusam kui mesi.

2011-07-22T21:28:00.003+03:00

Läksin klassikalist teed. ;o)Teised mesimagusad...
Photohunt theme is sweeter than honey. In estonian there is kinda riddle and right answer to that is - sleep. But from link above you find what others think about sweetest things.

Kummaline juhus.

2011-07-17T10:09:00.005+03:00

Lapsed võtsid suure koristamistöö ja mänguasjade väljaviskamise ette.
Nii supertubli nende poolt, onju!

Isegi kappe ja sahtlibokse nihutati.
Nagu tavaliselt, ilmub sellistest kohtadest igasuguseid unustatud asju välja. Täiesti töötavaid puldiautosid ja...

Aga eriti lahe leid Kusti poolt oli üks mingi kooliürituse jaoks õpetaja poolt välja prinditud luuletuseleheke. No veenduge ise:

Laisa unistus.
Erika Esop

Juba jälle, jälle juba
koristan ma oma tuba.
Mitte keegi mind ei aita,
mitte keegi ka ei taipa,
et võib väsida üks laps,
kellel käsi ainult kaks.

Suureks saades oleks vaja
hakata vist leiutajaks,
teha saja käega masin,
kes siin koristaks ja kasiks,
hoiaks kokku minu aega.
Küll siis ema kiidaks poega,
ütleks: "Kõik on korras, Kusti,
mängi, kuni süda lustib!"

Kids found while big tiding up action label with very funny thematic poem under some furniture. Free translation - little boy named Kusti (like my boy) has to tidy up his room again and then he dreams about creating machine with hundred hands who might tidy up instead.

Fotojaht: Vana ja uus.

2011-07-16T11:45:00.004+03:00

Eile õhtul tuli mul taas selle koogi isu, mille ma 2 nädalat tagasi Aalujate kokkutulekule kaasa küpsetasin. Hea maitsega kook ja ülihea lihtne teha. Originaalretsept asub siin. Aga polnud mul tookord kirsse ja polnud ka nüüd. Siis tegin koogi sügavkülmast leitud punaste sõstardega, aga nüüdseks polnud ka neid enam. Leidus vaid väike karbike eelmise aasta (ehk siis VANU) musti sõstraid. Kiirelt väntasin siis meie kunagisele aiamaale ja korjasin tooreste vahelt peaaegu küpseid punaseid sõstraid (ehk siis UUSI) lisaks. Nii saigi taas väga hea kook, kus ühendatud vana ja uus.Ja veel üks pilt - et uuel päevaliilial (Heymacker) vaasis üksi igav poleks, lõikasin talle seltsiks oksa ka vanalt (Ruuge päevaliilia). Kust ma võisin eile hommikul unise peaga aimata, et tänaseks juba taas 2 uut sorti lahti on (vt eelmine postitus) ja ma vaasi lisa saan. Selgituseks mitteaednikele: eelmisel sügisel istutatud päevaliiliatel (tegelikult enamustle püsikutel) on soovitav tänavused õievarred maha lõigata, et taimed jõuaksid parema juurekava kasvatada. Aga uudishimu on ju nii suur, et kui vähegi kannatab, lastakse esimene õis ikka avaneda enne lõikamist. ;o)
Teised vana ja uue jahtijad leiad siit.
Photohunt theme is old and new. My first photo is taken of yesterday's cake where I used old black currants from deepfreezer and new red ones from bushes. And another is with daylilys, old sort on left side, brand new on right side.

Jälle uued päevaliiliad.

2011-07-16T09:45:00.003+03:00

Hiigelsuure õiega malbe Pihlakaja võrratu sametise punase tooniga Anahita.
Taas on fotokas otsustanud värvi heledamaks muuta, eriti just Anahital, ometi pildistasin täiesti ilma päikeseta. Või on just see põhjuseks? Aga mammidele teen ma ilmselt meelehärmi küll - vaevu hakkab õis avanema, kui teda peenras enam pole. Käin ju nii varahommikul neid pildistamas-lõikamas, et meie maja mammid kõik põõnutavad veel. Nii on nende tusameel minu uue peenra suhtes ju isegi õigustatud. No vast annavad järgmisel suvel andeks...
Aga piilusin ikka korraks liiliapeenrasse ka ja seal oli ka uus tegija avanenud. See vist sama, kes Deiale ei meeldinud ja võib-olla temalt ma ta saingi. No mulle küll meeldib, kohe väga. :o)
Tänaseks lubas vihma, plaanisin siis tubaseid toimetusi ja homme niitmist, aga siiani pole piiskagi tulnud ja isegi päikest näitab. Mida siis nüüd teha? Minna niitma või pusida peokuulutuste kallal?

Another 2 new daylilys opened and looked into lily-flowerbed too, there was opened nice white-lilac one. Today should rain and I planned inside-doings, but so far weather is fine. Perhaps I should go to cut grass?

Kadakale, Robertile ja Rudolfile!

2011-07-15T18:58:00.004+03:00

Läksin spetsiaalselt fotokaga välja, et otsida 2 sinist õit pildile. No mida pole, seda pole. Kui miskit ongi sinist või sinisemapoolset, siis ikka kahesaja kaupa pigem. Aga lõpuks leidsin selle:Kallis Kadakas!
Palju õnne Sulle ja kogu perele ja kiiret kosumist tillukestele (juba peaaegu nädalastele!) mehehakatistele!
Kõigi Aalujate nimel
Köögikata

Lilleuudiseid.

2011-07-15T08:03:00.003+03:00

Lubage esitleda - esimene uue peenra päevaliiliaõis avanes täna. Heymacker. Küll mina mõtlesin, millest selline nimi. Nüüd ma tean - vaid heinalised päevituvad nii tumedaks, kui on see õis.;o) Fotokas tegi teda kahjuks natuke heledamaks. Aga hetkel minu vaieldamatu lemmik. Muide, see noor puhmas tegi isegi 2 õievart, mis mul nüüd mõlemad vaasis on. Kas päevaliiliatel lähevad pungad vaasis ka lahti? First daylily opened today in new flowerbed - Heymacker.Aga et ma juba fotokaga väljas olin, klõpsisin mõned vihmapiisapildid veel. As I was already out with camera, I took few more raindrops photos.
Mõned on kurtnud, et neil pole hosta jaoks piisavalt varjulist kohta. See siin on totaalselt vastu lõunapäikest kiviktaimla kallakul. Väiksem küll, kui see tavaline sort muidu on, aga mis tal viga? Some have been thinking they have no shadow place for hostas. This one here grows in totally south-sunny place in my rockery. Smaller than this common sort usually, but very nicelooking, isn't it?
Tuled ja tiigrid lõunaseina ääres on ammu unustatud, aga nüüd alustavad muud liiliad teises peenras ka. Most common orange lilys near southwall are finished long time ago, but now start more interesting sorts in other flowerbed.
Sedasi juhtub, kui korea kellukas panna sinna, kus ruumi pole:
So happens if you put very invasive flower(Campanula takesimana) in very full flowerbed:

Mitte roosidest.

2011-07-11T21:19:00.003+03:00

Roosid õitsevad kui meeletud, aga mis ma neid samu ikka aastast aastasse üles panen. Kes tahab, vaadaku vanu pilte. :oP
Hoopis vahvam on, et esimest korda hakkas õitsema parukapuu (Cotinus coggygria "Royal Purple"). Ise veel üsna väike ja äbarik, aga iga oksa otsas õiekuhil. Eks vanemal põõsal on need "parukad" ilmselt tihedamad.
Karedat deutsiat (Deutzia scabra "Plena") olen küll ka iga aasta näidanud, aga tema õied meeldivad mulle niiväga, et ma kohe ei saa nendega eputamata jätta.
Kaunis kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) hakkas samuti esimest korda õitsema. Aga temaga on kummalised lood tegelikult. Ta nimelt käitub roomava pinnakatjana ja ajab kõikjalt selle laiutava võra alt maast võrseid ka üles. noored võrsed on pikemalt põõsa kohal püsti, aga talvega koolduvad või murduvad need kõik ka ära. Ühesõnaga ei mingit 1,5-2-meetrist püstist kaarjate okstega põõsast... Ja need õied olid kõige lõunapoolsemate äärmiste maadligi okste otsas.
Kroonülased (Anemone coronaria) tärkasid tänavu juba varakult neist mugulaist, mis maha olid jäänud. Seevastu keldris hoiul olnud mugulakestest oli kevadeks vaid peotäis mullapuru saanud. Puistasin selle puru uude peenrasse lõhislehise äädikapuu ümber. Isegi ei mäleta, kas ma teda üldse sügavamale ka segasin...Aga nüüd ei taha äädikapuu enam väljagi paista. :oP
Roses are blooming like hell, but I have photos of them from every year. So this time I show some unusual bushes/plants instead. This year have been hard for conifers, but many other bushes decided to bloom first time.

Söödikud sarapuul.

2011-07-11T12:43:00.002+03:00

Kes need punased mügarikud punasel sarapuul on ja kuidas neist jagu saab?

Fotojaht: 2x oranž, 2x violett.

2011-07-10T22:40:00.003+03:00

Teised värvijahtijad.

Vanad võlad eest ära.

2011-07-05T19:47:00.008+03:00

Appike, vaatasin pildi andmeid, et teada saada, millal mu hollandlased siis õitsesid. Ja selgub, et juba peaaegu 2 nädalat on mul pildivõlad kaelas.
Need on siis nüüd need iirised, mida peaks talveks üles võtma, aga mille mina hoopis sügisel maha panin. Õnneks läks. Aga mida siis nüüd tänavu nendega teha? Tegelikult ma arvan et ma riskin, sest ei viitsi mitte järjekordset nutsakut keldrisse viia. Elavad, siis elavad. Ehkki ilusad on nad küll. Segupakis oli 4 erinevat varianti. Iris hollandica should really be taken up for our winters, but I planted them accidently last autumn. Lucky accident. ;o)
See kolla-valge jäi päris lahtiselt pildistamata. Aga tegelikult mulle meeldibki selline poolpung rohkem.
See sinine on vist kõige tavalisem, teda oli õige mitu tükki.
Siin nad nüüd on. Õigemini olid vahetult peale jaani. Praeguseks on kõik ära õitsenud.
(Eba)jasmiinid on minu suured lemmikud. Philadelphus.
Kikuliisu roosaõielise kauni jumika (Centaurea pulcherrima) puhul ma ei teagi, kumb mulle rohkem meeldib - lehed või õied. Ilusad on mõlemad.
Deia madal tumepunane hall nelk (Dianthus gratianopolitanus) on imeilus, aga ma pean talle ikka kiviktaimlas koha leidma, teises peenras kipub ta maasikate varju kaduma. Ja petab ära ka, kui maasikalehtede vahel punab. ;o) Deia, kas selle sordinimi on Rubin?
Muskus-kassinaeris (Malva moschata Alba) on lõunapeenras tänavu hästi lopsakas.
Oranžid raudrohud (Achillea millefolium) pole täiesti oranžide tuliliiliate kõrval üldse oranžid. :oP
Esimene roos, mis minul avanes, oli see imekena roosa omajuurne iludus, kelle sain kunagi taimevahetusega KK foorumi Piibelehelt. Thela vist eelmine aasta arvas, et tegu on lätlaste Guna'ga. Ei tea. Aga tänavu on ta hästi uhke olemisega. My first opened rose, might be Guna.
Oli see Muhedik või keegi teine, kes ütles, et hostad tahavad 2-3 aastat (või oli see 3-4?)koduneda enne, kui oma tõelist suurust näitama hakkavad. Noh, see On Stage on veel üsna tagasihoidlik, aga juba päris kena. Kui ma õigesti mäletan, siis on ta pärit esimese Aalujate kokkutuleku ajal Kähri juures käimiselt. Ehk siis 2009.
Ka sellel pildil ees keskel olev tilluke hosta Remember Me on sama päritolu. Siis ma veel ei teadnud, kui megasuureks kasvavad need juba õige mitu aastat seal kasvanud hostad. Arvasin, et väike hosta sobib parajasti suuremate ette. Ma nüüd ei teagi, kas põhjuseks oli nende kodunemine või hoopis samblaeemaldajaga muruväetis (Algomin), mida ma kevadel sinna viskasin. Aga hostad on võimsad ja imeilusad, silm lausa puhkab peal. Samas on kontrast selle väikesega aga häirivalt suur. Ei teagi nüüd, mida teha. Hostas are settling down and getting huge.
Nipponi enelad (Spirea nipponica) Snowmound olid tänavu imeilusad, aga kahjuks muutusid õied juba mõne päevaga tumedaks. Kas nii neil ongi kombeks või on süüdi suur kuumus?
Kui korea kellukas (Campanula takesimana) on juba suure ala vallutanud, on see ka omamoodi uhke vaatepilt.
Kuldlaugud (Allium moly) jätsid eelmise aasta millegipärast vahele, aga seda uhkemalt nad tänavu õitsevad.
Nojah. Loodame, et järgmised pildid saan ikka kiiremini üles. 2 nädalaga jõuab suvel ju peaaegu kõik juba ära õitseda.:oP
Some flower photos, almost 2 week old. So most of them are actually bloomed out for now.

Võrratust võrratum laupäev.

2011-07-04T01:36:00.006+03:00

Ohh, kallid sõbrad! Ma väga tänan teid kõiki, eriti aga Mirjamit perega, selle imelise puhkepäeva eest, mille te mulle võimaldasite! Sain nii palju elujõudu ja energiat juurde. Tarkustest rääkimata. :o)
Niisiis. Laupäeva hommikul seiklesime emaga natuke mööda kaunist Eestimaad ja jõudsime pisikese hilinemisega, aga tänu täpsetele juhtnööridele väga lihtsalt, Hiliseaeda. Mõtlesin, et nüüd oleme küll viimased, aga vaid üks autotäis oligi enne meid kohale jõudnud.
Kohe sai esimesed tagasihoidlikud tiirud aias uudistamas käidud ja siis jagus kohvitassi taga juttu õige kauaks. Mmm, ja see võrratu sidrunirull sulab mul mälestustes siiamaani suus.
Vaatasime oma silmaga üle need Mirjami uhked tekid ja muu kodus leiduva käsitöö. Ohh, pildid blogis olid siiani esemetest hoopis vale mulje jätnud, tegelikkus oli veel kümneid kordi ilusam! Vahepeal sai veel aiandust uudistatud ja osa rahvast käis paadiga ujumiskohas aega veetmas. Ja juttu jätkus ikka veel. Hakkas juba tunduma, kas me õpitoani üldse jõuamegi. Aga siis sai ikka algust tehtud. Loomulikult valmis või poolvalmis tööde juures algtõdesid õppides. Sellist ilusat kivikestega potti tehakse üldjuhul ilma turbata, vaid tsemendi-liivaseguga.
Aga selles imeilusas prügikastivarjajas on segus ka turvas, mis parandab elastsust ja kiirendab eseme sammaldumist ehk looduslikuks muutumist.
Ja nii me käärisimegi käised üles ning asusime tööle kallale.
Oma käega sai kogeda, kui paks just see segu olema peab. Äärmiselt vajalik praktiline nüanss asja juures. Meie endi tehtud segude hulgas oli ka liiga märgasid ja liiga kuivi segusid, nii et saime kenasti kõiki variante näha-tunda.
See traatide toeks sättimine oli ka üks paras pusimine, ikka tahtsid nad end omatahtsi käänata.
Et tuul kippus kõiki väiksemaid tuhatoose ümber või niisama tühjaks puhuma, otsustas Tsiil teha suure toeka tuhatoosi.
Oi, aga nüüd mul läks järjekord sassi, sest enne potituba me ju tegelikult sõime veel lõunat ka. Ma pole ELU SEES saanud nii võrratut suitsukana, nagu see, mis selles põnevas prae-suitsuahjus küpsetatud oli. Ja siis veel see veiseliha, mis samas grillides mõnusa suitsuse kooriku ümber oli saanud...vabalt võisin (samuti hea) suitsuangerja teistele jätta. Kaluriperes kehtib ju ikka ütlemine, et kõige parem kala on liha ;o). Aga muide, selles suures liha- ja kalakiitmises jäi salat täiesti teenimatult tahaplaanile. Ka see oli tegelikult võrratu ju!

Seguga mökerdatud, tõmbasime natuke hinge ja jalutasime veel aias ringi.
Millal minu äädikapuu ükskord nii uhkeks kasvab? No küll ta kasvab, kus ta pääseb, onju. ;o)
Ja siis me läksime jõele hullama. Igaks juhuks ma kaamerat paati kaasa ei vedanud - mine tea naisteväge, keerame veel asja ümber, et ikka palaval päeval jahutust saada. ;o) Aga ka paadisilla kõrval leidus põnevaid eksponaate. Mina pole meie looduses oma silmaga niiii helerohelisi konni enne näinud.
Paratamatult aga tiksus kell aina õhtu poole ja, et meil veel pikk sõit ees, tuli äraminekule mõtlema hakata. Ehkki kuidagi nagu ei raatsinud. Kõik need toredad inimesed ja loomad ju...
Aga lõpuks me ikka läksime, auto täis kuivavaid potsikuid ja uusi põnevaid taimi, aga ennekõike hing täis helgeid mõtteid ja ohtralt mõnusat energiat. Veelkord suur aitähh kõigile!

Fotojaht: Sammaldunud.

2011-07-04T00:42:00.007+03:00

Kohutavalt kiire on. Aga et ikka järjepidevust pidada, lisan siia ruttu 2 pilti.
Paljud küsivad, mis suur sammaldunud kivi see mu kiviktaimla keskel troonib?
On naabertalu endine maakelder, mis neilt, vaesekestelt, nõukaajal julmalt käest võeti, et kolhoosi töölistele kortermaja ehitada. Kahju kohe. Aga seal peenra keldripoolses servas on mul riba üsna umbrohulaadsetest lilledest - karvane kadakkaer ja kukeharjad - et lapsed seal rahumeeli talluda võiks, sest nad vahel ikka libisevad alla. Nii mõnus on ju seal sammaldunud keldrikivil kükitada. :o))Alumisel pildil aga meie eilse õpitoa tulemus. Kui see kord kuivanud on ja taas niiskust koguma hakkab, peaks ka sammaldumine varsti tulema. Segu koosneb tsemendist, liivast ja turbast. Vaatame siis, kaua aega kulub. :o)
Aga pikemalt tahaks elisest võrratust aiablogijate kokkutulekust ikka ka rääkida. Lihtsalt kõiksuguste laulupiduliste ja comeniuslaste ja laagerdajatega on liiga palju sebimist hetkel...vahele vaja tööd ka veel teha. ;o)
Teised sammalhabemed.
Photohunt theme is mossy. First photo has old mossy cellar on it, center of my stony flowerber. Flowerpot on other photo is hopefully soon getting mossy too, mix contains cement, sand and peat.

Aalujatele - kiirelt enne sõitu.

2011-06-30T01:00:00.005+03:00

Näh, just nüüd, kus mul oleks vaja postitada ja pikalt seletada, on mul niii kiire, et õieti pole võimalik postkastigi lahti teha, muust rääkimata.
Ühesõnaga.
Võtan kaasa:
Tsiilile - iisopitittesid ja ühe suurema puhma faasseni naistenõgest.

Portsu korea kellukaid, mille täna tööl välja rohisin - surun või vägisi kellelegi kaela, kel on metsikult maad kasutada. :oP

Siis tahaks veel välja kaevata portsu siniseid elulõngu Clematis viticella. Tema kohta leiate pilte-juttu üsna blogi algusest. Edit: Hommikul lisasin allapoole pilte.

Ja ülemisel pildil uhkeldav ülivõimsa kasvuga iiris on ühele uuele siberlasele selga roninud, tema on kindlasti vaja välja kaevata. Oleks tahtjaid? Seda kollakat, mis oleks nagu pesuvalgendajast läbi tõmmatud (vt paar postitust ettepoole), on ka juba liiga palju.

Andke homse-ülehomse päeva jooksul teada (ja kui on mõni muu lill mu blogist huvi pakkuma hakanud), siis saan reede õhtul soovitava kauba veel välja kaevata. :o)

Ahjaa, Mare, anna ka teada, mis plaanid Sul siis on.
Siin siis elulõnga emataim. Tänavu veidike niru, sest mul pole korralikku tugivõret taga ja nööridega jäin ka hiljapeale. Vasakul paistab ka mõneaastast nooremat isendit.
Oksad lähemalt.
Ja üks õis ka sissepiiludes.
Siis on veel hulgim tumeroosat nurmnelki, harilikku nõmmliivateed ja üldse väga paljusid kiviktaimla taimi.

PS. Kuna mõnedel blogger, eriti kommentaarimine, streigib, võib mulle lillesoovid saata ka aadressile kiisu_kata@hotmail.com

Reklaam, aianduslik.

2011-06-29T10:19:00.000+03:00

Paluks taimetohtrite abi.

2011-06-28T20:30:00.003+03:00

Esiteks viirpuu. Ladvaosa on absoluutselt ilus, aga enam-vähem vihmuti pihustamiskõrguseni on kõik lehed osaliselt või täielikult pruunistunud. Kas see on põhjustatud
a) igaöisest vihmutamisest
b) mingitest kahjuritest
c) a+b ehk vihmuti pesi altpoolt mürgi (kasutasin kevadepoole ainult korra-paar disinfectanti)
d) mingist haigusest?
Tegelikult selline oli ta ka eelmisel aastal ja siis ta üldse ei õitsenud ka, tänavu jaksas avaneda paar õiekobarat, mis sellest alast ülespoole jäi. Kui asi on tõesti ainult vihmutis, saab selle kuidagi ümber kolida ja madalamaks reguleerida, et enamus võrast ikka ilusaks jääks. Igaks juhuks lasin talle täna niipalju, kui ulatasin, ka Previcuri-Actara segu kaela, kui juba roose ja muud niikuinii pritsisin. Tean, et üsna hilja, aga varem ei langenud soodsad asjaolud (tuulevaikne, kuiv, ilma pererahvata ehk beebita periood ja vaba aeg) kokku.
Ülemine võraosa lähemalt, niipalju, kui ma ulatasin.
Ja teiseks tänavu kevadel soetatud karusmari. Istikud seisid nädalake enne istutamist pottides ja selle ajaga oli jänes, kuramus, jõudnud seda korralikult koorida. Istutades määrisin korralikult haavapeitsiga, aga üks oks oli üsna ümbertringi kooritud. Siiski tundus, et kõik laabus. Nüüdseks aga on 1 oks selline närbunud, teine väga ilus ja uued võrsed ka ilusad. Kas tal said nüüd viimasedki toiduvarud otsa ja koorest lisa ei saanud ja seepärast kuivas, või on mõni muu põhjus?
Igasugune abi ja arutelu on teretulnud!

Fotojaht: Ööd on siin valged.

2011-06-25T17:54:00.004+03:00

Seekord juhtus jälle nii, et fotojahil osaleb küll minu kaamera, aga inimene, kes seda juhtis (ehk siis tähtsaim lüli) on hoopis teine. Nimelt tahtis jaaniõhtul keskmine tütar ise pildistamisega tegeleda ja mina siis igavlesin niisama. Aga see pilt tema tehtutest oli nii lahe, et ma ei tahtnudki enam kuskilt vanadest varudest midagi sobivat otsima hakata.Vaata siit, mida teised valgetest öödest leidsid.
Photohunt theme is - Nights are white (lightful) here. This photo is really taken by my middle daughter, just camera is mine.

Vihmapiisad. Raindrops.

2011-06-23T13:40:00.001+03:00

Megamõnus!

2011-06-23T02:02:00.005+03:00

Lühendatud tööpäev ja sellele otsa veel 4 vaba päeva - see annab juba ju väikese puhkuse mõõdu välja.
Ja siis võib vabalt lihtsalt 4 kilomeetrit külast välja (nii palju on meil uut teed valmis) ja tagasi rullitada, või pool 1 öösel avastada, et nüüd on õige aeg pannkooke praadida...:o)))
Ilusat ja mõnusat jaaniaega kõigile!
Shortened workday and 4 days off still waiting - it's like small vacation already! So it's absolutely normal to rollerskate 8 km just for fun or find after midnight that it's perfect time to fry pancakes...
Happy Holiday to everyone!

Ossaaa.

2011-06-21T12:44:00.003+03:00

Tulin just lõunale ja õnneks, vaadates väikeseid tumedaid pilvi taevas, laotasin kogumiskoti üle niiduki mootori. Nüüdseks on juba 2 suurt sabinat üle käinud, vahepeal oli akna taga lausa hall veesein. Aga hoidke pöialt, et päike ruttu taas välja tuleks ja muru ära kuivataks, mul on selle niitmisega VAJA täna lõpule jõuda!

Oih, müristab ka natuke!